Ott Kiivikas: arvan, et kui kõiki finaliste oleks testitud, oleksin maailmameister! (33)

„See ei olnud mu parim koht MMil, kuid tase oli nii kõva, et Arnold klassikul kehakaalus -90 kilo hõbemedali võitnud atleet sai siin viienda koha. Esikuuik oli tugevam kui eelmisel aastal,“ ütles mullu MMil neljandana lõpetanud Kiivikas Hispaaniast Õhtulehele.

Ott, suutsid maailmameistrivõistlustel taas finaali murda, see on korralik saavutus. Palju õnne!

Aitäh! Võiks ju rääkida, et ma ei tulnud lihtsalt osalema või jälle finaali saama. Aga kurat, täna oli väga kõva sats, midagi ei ole öelda.

Küsin kohe provokatiivse küsimuse: mida su kogenud silm nägi, kas need mehed on kõvaks saanud treeninguga või mingisuguste ainete abil?

Kurb, et ühtegi dopingukontrolli ei tehtud. Jäin lava taha ootama, tavaliselt on ikka üks sportlane kontrolli võetud. Ma ei taha öelda, et see oli ette teada. Kui eespool on Omaan, Iraan ja Alžeeria, tuleb arvestada, et kehva atleeti sealt välja ei saadeta. Ometi oli pisut kurb, et polnud ühtegi dopingukontrolli. Teades kogu seda kultuuri, arvan, et kui kõiki finaliste oleks testitud, oleksin suure tõenäosusega maailmameister! Ütlen seda liialdamata. Olgu, enam ei maksa see midagi.

Kas kinnitad, et pigistasid endast maksimumi?

Ma polnud kindel, kas üldse niisugusesse vormi jõuan. Olen rahul, et see õnnestus. Oskasin kogemusi hästi kasutada. See kategooria (-85 kilo) kuulutati välja alles kolm päeva enne võistlust. Olnuks see mul varem teada, teinuksin kogu ettevalmistuse teistmoodi. Poleks lasknud kaalu 96–97 kilo kanti. Nüüd läksin uitama kuskile kaugele, kust oli raske vormi jõuda. Siin nende otsust kuuldes mõtlesin: tuleb, mis tuleb, tõmban end kaalu sisse. Võtsingi kolm ja pool kilo alla! Lavale astudes kaalusin 88–89, aga selle seltskonna kõrval tundusin kõhna. Konkurendid paistsid 95- või 100kilosed. (Naerab.)

Palun kirjelda, kuidas käis kaalulangetamine? Kas tormasid tõesti 150 korrust üles?

Kõige pullim, et jõusaal oli lahti ja mõtlesin, et sörgin rahulikult. Olen seda varemgi teinud. Kümme minutit enne kaht olin saalis, kell kaks algas siesta – laks, ja tuled kustutati ära. Ma olin jooksurajal, kui tuba läks kottpimedaks. Keegi võinuks ju öelda, et paneme saali kinni. Inimene võib jooksurajal kukkuda ja haiget saada, kui tuli nii järsku kustutatakse.

Kahe tunni pärast ootas ees kaalumine, enam ei jäänud muud üle, tuli minna trepile käima. Kõndisin 130 korrust, millele kulus tund aega. Pärast olid jalad väga valusad. Läksin eile Emiliaga (Kiivikase noorem tütar, kes elab emaga Hispaanias – toim) trenni ja venitasin end poolteist tundi, et võistluseks ära taastuda. Päris hästi see ei õnnestunud, treppidel jalutamine andis ikka tunda.

Kui kiirelt sa kevadisest jalavigastusest kosusid ja kuivõrd tagasilöök su ettevalmistust segas?

See jättis jälje. Võib-olla isegi suurema, kui algul tundsin. Tulin ju kevadeks kuidagi lavale. Vigastus ei väljendunud otseselt valuna. Hakkasin füsioterapeut Siim Altosaare juures käima. Kui ta massaaži tegi, tundsin, et jalas on nagu tükid sees. Jalas oli spasm, mis ei lasknud verevarustusel normaalselt toimida. Treenid küll hullult, aga tulemus ei joonistu nii teravalt välja. Kui tahan tippspordis jätkata, pean edaspidigi massaažis ja külmaravis käima.

Kas oled mõelnud, kui kaua veel tippsporti teed?

Kui kaalukategooria -85 kilo kavas on, siis tahan kevadisel EMil kindlasti võistelda. Rahvusvahelises alaliidus käivad praegu suured muudatused. USAs tegutsenud profiliiga löödi lahku, sest inimesed läksid tülli. Nüüd luuakse uus profiliiga. Usun, et olen võimeline paar aastat seal osalema (-90 kg – toim).