PÕLLUMEHE VIHMANUTUNE AASTA: kartulist jäi vaomülkasse veerand, uba on täielik katastroof! (50)

siis oli iga ruutmeeter hõivatud, mitte nii, nagu praegu, maa söötis. Kodus oli ka loomapidamine ja sugulased käisid abiks küll heina tegemas ja kartuleid võtmas.

haa, korjavad nad jah, näpud ju saavacf mullaseks, estieks, teisegs - külmudud kartulid on ainult sigadele söömiseks

käiakse isegi öösel põllult kartuleid korjamas - varastamas, kui vanur keelama läheb, lubatakse tarele tuli otsa panna.

Et kui täna päike paistab, siis on kuu ajaga sadanud sopajärv ka võluväel kadunud, ja kui homme on pilves, siis võib ju sama sopajärv tagasi tulla aga see ei sega kedagi sest pilves ilmaga keegi kartulit ei korja??? :D

jah, ma lähen maasikaid korjama, nii ilus ilm ju.

sinu tudengipõlv jäi 30-35 aasta taha ja sel ajal aeti nii üliõpilased kui ka kooliõpilased kartulipõllule ja sai isegi seal küürutatud ja roomatud.aga ära võrdle siga ja kägu sest siis oli töö kohustuslik nüüd aga vabatahtlik.kui te arvate ,et talunik paneb kartuli kevadel maha ja hingevärinal ootab ikaldust siis olete valesti aru saanud sest kulutused on hulga suuremad kui paljukirutud toetustena tuleks.samas võib ju poest osta vesist poola ja prantsuse kartulit mis on väetistega üle küllatud ja süüa ei kõlba ja mõni õkoemme läheb selle lõksu,et mis välismaine see parem

nüüd küll keegi kartuleid ei korjanud.

Minu tudengipõlve ajal korjati septembris

Ja milline on sinu sõnum?

hernest on ammu kasvatatud ja mitte vähe. Uba saab meil hea ilmaga ka alati valmis. Mõlemad kasulikud nii loomale, inimesele kui ka põllumaale.

oapõllud sel suvel oli täitsa uus nähtus, igal pool neid jagus, aga sügisel kõik oli koristamata, veel arutasine, kas nii ongi ette nähtud sise kündmiseks

Uba valmib kaua.

EL ei luba kolmandatest riikidest seemet sisse tuua. Enamus Euroopa suuremaid seemnekasvatajaid on Eestist Lõuna pool ja st tuleb hoolega valida seemet vegetatsiooniperioodi pikkuse järgi. Lisaks on alanud kliima muutuse tingimustes vegetatsiooniperiood 3 nädalat lühenenud ja saagi koristamise aeg jääb ka tulevikus uputama. Kui lühema kasvuperioodiga seemet ei saa siis ei saa ka saaki saada. Kohapeal taimede kohandamine järsult muutuva kliimaga ei ole mõeldav nii kiiresti. Teine asi on, et saaki koristada saab üldse palju lühema aja jooksul, uputavate vihmade periood tuleb peale, selleks puuduvad ilmselt ka ressursid (masinate arv, töötajate arv, kuivatid jne.) Juba praegu räägitakse mujal, et põllumajandussaaduste eksport vähenev ja juba on isegi teada, mida ei suudeta piisavalt toota, aga importiida juurde ka ei saa, sest pakkujaid turul ei ole. Toiduainete kriis on reaalselt ukse ees, aga võikriisi näitel võite juba aimata, kui suureks see kriis kujuneb isakeste juhtimisel.

Meenutab Krustsovi aja maisi kasvatamise hullust