Vabadussammas Riias.Foto: Reuters / Scanpix
Maailm
18. november 2017, 09:53

PALJU ÕNNE! Jahmatavaid fakte 99 aastasest Läti Vabariigist (17)

Laimīgā neatkarības diena, Latvija! Kõik me teame Lätit, mis tähistab laupäeval, 18. novembril oma sõltumatuse 99. aastapäeva. Kindlasti on aga hämmastavaid asju, mida paljud meist oma lõunanaabrist ei tea või on need unustanud. Järgnevad punktid on suvalises järjekorras, mitte toimetuse eelistus.

1.     Parun Münchhausen

Lätis on muuseum, mis on pühendatud maailma suurimale valetajale Hieronymus Karl Friedrich Freiherr von Münchhausenile. Jah, see on tõesti nii! Parun oli omal ajal tuntud paljude luiskelugude poolest, mis olid seotud tema reisiga Kuule ja eeskujuliku teenistusega Vene-Türgi sõjas. Läti teenib nüüd parunile pühendatud muuseumist head tulu. Lisaks andis Läti legendi 285. sünnipäeva puhul välja mälestusmündi (2005. aastal).

2.     Nobeli preemia

Kas teadsite, et Friedrich Wilhelm Ostwald on ainuke lätimaalane, kes on kunagi selle maineka auhinna võitnud? 1909. aastal pälvis ta Nobeli preemia keemias katalüüsi, keemilise tasakaalu ja reaktsioonikiiruste uurimustöö eest.

3.     Vabadussammas Riias

Brīvības piemineklis ehk kõnekeeles Milda on monument Läti Vabadussõjas hukkunute mälestuseks. Kārlis Zāle projekti järgi 1935. aastal avatud 42 meetri kõrguse monumendi otsas on 19-meetrise lubjakivisambal vasest naisekuju "Vabadus", mis hoiab pea kohal kolme kuldset tähte. Selle juures toimuvad tihti rahvakogunemised ja pidulikud sündmused. Haruharva korraldatakse ka samba sisse ekskursioone, kuid enamasti käivad seal hooldustöölised.

Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. aastal Läti, taheti monumenti hävitada, kuid seda siiski ei tehtud. Riias sündinud Nõukogude skulptorit Vera Muhhinat on peetud mälestussamba päästjaks, kuna tema arvates oli sellel kõrge kunstiline väärtus. Nõukogude propagandistid püüdsid muuta samba sümboolset tähendust rahva silmis kommunistlikku ideoloogiasse sobivamaks, väites muuhulgas, et kolm tähte sümboliseerivad NL "rüppe" läinud Väike-Balti riike (tegelikkuses aga kolme ajaloolist Läti maakonda).

4. Palmisaared

17. sajandil kuulusid Kuramaa hertsogiriigile kolooniaid väljaspool Euroopat. Need olid Tobago saar Kariibi meres Lõuna-Ameerika rannikul ja tänases Senegalis Gambia jõe suudmeala ning St. Andrewsi saar (nüüd Kunta Kinteh) Lääne-Aafrikas.

5. Vanimaid lippe

Eestlased teavad küll, et Taani on saanud oma Dannebrogi elik puna-valge ristilipu 1219 Tallinna alt peetud lahingust. Väidetavalt on ka Läti lipp pea sama vana. Nimelt Läti veripuna-valge lipp on aastast 1280.

6. Teksad!

Ameerika Ühendriikide kuulus rätsep Jacob W. Davis, kes sündis Riias nime all Jākobs Jufess,emigreerus noore mehena 1854. aastal. Juba 1870 küsis üks naisklient talt tugevast riidest pükse oma puuraidurist abikaasale. Lätlase Jufessi leiutis pani alguse tänapäeva denimi riidele, millest kaks aastat hiljem koos Levi-Straussi firma abiga patendeeriditi maailmakuulus toode.

7. Krokodill Dundee oli lätlane!

Paljud eestlased on 80ndate aastate Austraalia filmide sarja Krokodill Dundee'st näinud. Kuid väidetevalt on peategelase Micki prototüübiks Rohelisele mandrile kolinud lätlane Arvīds Blūmentāls, keda kutsuti Crocodile Harryks. Rändur oli sündinud Dundagas aastal 1925. Sõda võttis oma ja ta kolis 1951 Austraaliasse ning veetis oma ülejäänud elu Queenslandi osariigis krokodillide jahtides.

Lõpetuseks video Kuldiga kosest, mis on Euroopa kõige laiem!