Töörühm hakkab presidendi valimise korda vaagima (25)

2016. aasta presidendivalimistest on möödunud juba üle aasta, kuid paljudel poliitikutel, rääkimata asjaga vaid kaudselt seotud rahvast, on üle kuu aja väldanud sobiva riigipea väljasõelumisest siiani paha maitse suus. Presidendi otsevalimise tulised pooldajad said toimunust indu juurde, parlamentaarse riigijuhtimise veendunud toetajad aga mõistsid, et nii edasi minna ei saa. 2016. aasta 29. augustist kuni 3.oktoobrini peeti presidendi väljaselgitamiseks kokku maha kaks ebaõnnestunud valimisvooru riigikogus ja kaks valimiskogus. Alles 3.oktoobril õnnestus riigikogus lõpuks 81 häälega presidendiks valida kompromisskandidaadina üles seatud Kersti Kaljulaid, kes hiljuti oma ametisoleku esimese aasta täitumist tähistas.

Justiitsminister Urmas Reinsalu tähistas aga presidendi esimese tööaastat täitumist talle omaselt konstruktiivselt, tehes riigikogu esimehele ettepaneku muuta vabariigi presidendi valimise korda ja sellest tulenevalt ka põhiseaduse vastavaid sätteid.      „Meil kehtib kord, millest tuleneb oht, et presidenti ei valitagi ära,“ selgitas Reinsalu oma ettepaneku tagamaid teleusutluses eelmisel nädalal. „Praeguse korra kohaselt võibki riigipea valimine hakata tiirlema valimiskogu ja parlamendi vahel, mis ei ole normaalne. Praktikas oldi sellele eelmisel aastal juba lähedal.“

Reinsalu tuletas ka meelde, et seoses haldusreformiga on kahanenud linnade ja valdade arv, kust vastavalt seadusele valimiskokku esindajaid saadetakse. „Meie ettepaneku keskne mõte on selles, et  jätta ära riigikogu voorud ja anda presidendi valimise pädevus valimiskogule,“ lasusus justiitsminister. Kandidaadid tuleks Reinsalu sõnul üles seada varem, mitte nagu seda on siiani tehtud, ja presidendiks peabki saama üks juba valimiste eel üles seatud kandidaatide hulgast. „Võitjaks saab valimiskogus toimunud viimases hääletusvoorus kõige rohkem hääli saanud kandidaat,“ ütleb Reinsalu.

Veel pakutakse justiitsministeeriumis valminud ettepanekutes välja võimalus, et tulevikus võiks president piirduda vaid ühe ametiajaga, mille pikkus oleks seitse aastat. Reinsalu väitel säästaks see presidenti poliitilisest survest, mis tahes-tahtmata tekib seoses tagasivalimiskampaaniaga. Vabaerakonna fraktsiooni liikme Jüri Adamsi sõnul võiks aga presidendi ametiaeg olla hoopis lühem st neli aastat.Viimsi vallavanem Siim Kallaselt, kes oli ka viimaste presidendivalimiste keskne tegelane, küsiti laupäeval presidendi väitlusturniiril ,  kuidas ta suhtub justiitsministri ettepanekusse anda presidendi valimine valimiskogu pädevusse. „Ma arvan, et see idee on hea. See pakutud idee on igal juhul parem kui senine kord,“ lausus Kallas, kes pärast mullust nappi valimiskaotust võttis julgelt sõna ka otsevalimiste toetuseks.         

„Me kõik mäletame, et kui presidendivalimised ebaõnnestusid valijameeste kogus, siis me tundsime ennast petetuna,“ rääkis „Aktuaalsele Kaamerale“ president Kaljulaid. „Me tundsime pettumust, me tundsime tühjust ja kurbust. Mina ka koos kõikide teistega. See on meil meeles ja nüüd on mõistlik rääkida, kas selle põhjustas kord või selle rakendamine. Sinna see arutelu meid viima peabki.“

Põhiseaduse asjatundjate kogu liikme , vandeadvokaat Jüri Raidla hinnangul võiks valimiskogu koosneda 101 riigikogu liikmest ja 100 kohalike omavalitsuste esindajast, jättes minimaalse ülekaalu riigikogu liikmetele.

Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles eelmisel nädalal, et riigikogu vanemate kogu on justiitsministri ettepanekute tutvunud. Nestori sõnul on toetus olemas ettepanekul, et valimiskogusse võiks kuuluda igast omavalitsusest kaks esindajat. Seda ja muidki justiitsministri kirjas sisalduvaid ettepanekuid hakkavat nüüd vaagima fraktsioonide esindajatest koosnev töörühm. Küllap võetakse seal jutuks ka Jüri Raidla idee 201 liikmelisest valimiskogust, mis juba toetust leidnud ettepanekuga kahest esindajast omavalitsuse kohta rehkenduslikult päris hästi ei klapi. Haldusreformi järgselt on meil nüüd ju kokku vaid 79 omavalitsust. Paistab, et Raidla kaval mõte jätta presidendi valimistel väike ülekaal riigikogu liikmetele on juba alguses ohtu seatud.

Põhiseaduse muutmise vajadusest ei pääse aga uue presidendivalimiste korra pooldajad üle ega ümber. See on aga riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul üsna vaevaline protsess. Järgmised presidendivalimised on 2021. Kas Kersti Kaljulaidil tulebki piirduda vaid ühe ametiajaga ja kes meile nelja aasta pärast siis uue riigipea valib - neis küsimustes alles hakatakse piike murdma.