LENDORAV: Vince Carteri õhulennud muutsid kogu korvpalli! Foto: AFP
Film
19. november 2017, 18:35

Rääkimata lugu: Vince Carteri teened on metsikutest pealtpanekutest palju suuremad

Kõigi filmigurmaanide ere päikesekiir sombuses sügises, Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) on taas kord taas kohale jõudnud. Traditsiooniliselt on kavas ka hulgaliselt sporditeemalisi linateoseid, korvpallisõprade kohustuslikku programmi kuulub tänavu lugu Vince Carterist. 

Ilmselt pole palju neid kossuhuvilisi, kellele see nimi oleks võõras. Enamik on näinud videolindilt või vahest otseülekandeski 2000. aasta NBA pealtpanekuvõistlust. Kahtlemata üks vägevamaid etendusi sajandivahenduse perioodil, kuid paneb ahhetama ka veel täna. Tänavu oma 20. hooaega ookeani taga alustanud 40aastane ja 198 cm pikkune pallur on kerget jalga näidanud veel kolmekümnendateski. Kuigi meistritiitleid Carteri auhinnakapis pole, on ta armastatud korvpallur üle maailma. 

Vince Carter oli tõeline lennumasin.

Kui paljudele seostub lennukas mängija eelkõige oma pealtpanekutega, siis PÖFFil linastuv „Carteri efekt“ avab täiesti uute vaatenurga. Filmist selgub, et Vinsanity hüüdnime teeninud kossumehel on hindamatu roll Kanada korvpalli arengus.

Nimelt oli Toronto Raptors 1995. aastal üks kahest Vahtralehemaa meeskonnast, kes loodi NBA regionaalpoliitika laiendamiseks. Nagu iga algus, kulgesid ka nende esimesed aastad konarlikult. On ju kanadalane põline hokifänn ning korvpallist toona palju ei teatud. 

Kõik muutus kardinaalselt 1998. aastal, kui Carterist sai Raptorsi liige. Energiline ja füüsiliselt võimekas pallur meelitas saali publiku ja hullutas seda. Temast sai eeskuju paljudele noorkorvpalluritele, lisaks nakatas ta hokiusku kanadalasi korvpallipisikuga.

Väljaspool palliplatsi edendas Carter Toronto elu. Külmast ja kõledast linnast sai korvpallitähtede kogunemispaik. Kohalik staar oli ööklubi omanik, paljud mängijad leidsid sinna oma tee. Vinsanity täitis ideaalselt toonase NBA pealiku David Sterni plaani tuua Kanada korvpallikaardile.  

Pealtpanek annab emotsiooni

Kuigi korvpallis stiilipunkte ei anta, on kaasnev emotsioon hindamatu väärtusega. Just vinged õhulennud tegid Carterist nõnda armastatud korvpalluri. Vägevad korvid lisasid publikule uue meelelahutusliku mõõtme.

Õhtuleht vaatas kinosaalis filmi koos Eesti ühe vägevama lendorava Madis Soodlaga, talle avaldas Carteri seni rääkimata lugu muljet. „Lahe! Paljud teavad Vince´i ainult tema pealtpanekute pärast. Aga see, mis ta Torontos üles ehitas, on võimas,“ kirjeldas Kalev/Cramo mängumees esimest emotsiooni. 

Madis Soodla.  Foto: Martin Ahven

Temagi kasvas üles Carteri donkide ajastul. Maarjamaa korvpallis pole lendureid just üleliia, kuid Soodla läheb igal võimalusel ülevalt alla vajutama. „Inimesed ostavad pileti, et näha meelelahutust. Fännideta pole spordiala,“ selgitas ta. „Rahvas tahab näha donke ja see annab ka kõva emotsiooni. Ilmselt see ongi kõige parem meelelahutus - lahe igal juhul.“  

Kuigi tänavu on Soodlat seganud mitmed vigastused, tõestas ta varasemalt oma lennukust Audentese meeskonnas. Tema pealtpanekud kaunistasid tipphetkede videosid ja hoidsid noortesatsi positiivselt pildil. „Muidu räägitakse igal pool ainult, et Audentes saab tappa. Lisasin meeskonna sinna TOPi, vähemalt kuskil oli meie meeskonna nimi ka positiivselt esindatud,“ meenutas 20aastane mängumees kahte eelmist hooaega. 

Noortel palluritel olid omad nõksud, kuidas näiteks kahe mehe koostöös vormistada ilukorv. „Kui [Siim-Markus] Post mängis veel Audenteses, kutsusime seda „parem tühjaks“. Tegime ääre tühjaks ja mängisime kate-kattest. Sealt sai ta mulle alley-oop'i sööta. Treeneriga me seda ei kooskõlastanud,“ rääkis Soodla, kes pärast Posti lahkumist peamiselt Ron-Arnar Pehkaga kokku mängis. 

Kellel „Carteri efekt“ seni nägemata, avaneb võimalus veel 22. ja 25. novembril Solarise kinos.

Meistriliiga esiviisik

Õhtuleht palus Madis Soodlal kokku panna Eesti meistriliiga lendurite edetabeli. Etteruttavalt võib öelda, et noor mängumees jättis enda nimekirjast välja.