Foto: Arno Saar
Lugejakiri
21. november 2017, 17:59

Lugejakiri | Ebamugavus ei loe, kui kaalul on elu (10)

Aastast 1962 töötasin seitse aastat kiirabilennuki Jak-12 piloodina. Üsna mitmel korral tuli väikselt maandumisplatsilt või lausa maanteelt Tartusse tuua mõni noormees, kel pea üleni marlisse mähitud. Kuulda oli ainult korinat, mis käis isegi üle mootorimüra. Siis aga hakati 1960. aastate keskel nõudma mootorratturitelt kiivri kasutamist. Algas nutulaul: see on ju ebamugav! Seda nagu ei märgatudki, et samas ka ohutu. Igatahes ei tulnud mul küll enam neid korisevaid noormehi vedada.

Viimati töötasin reisilennuki Jak-40 teise piloodina. Minu kohustuseks oli ka jälgida, et kõik reisijad oleksid korralikult rihmastatud (selgituseks: Jak-40 oli nagu kummist – algse 24 reisija asemel suruti sellesse 32 ja stjuardessile ruumi ei jätkunudki). Mitte ükski reisija toona vastu ei vaielnud. Vastupidi: oldi tänulikud.

Aastaid tagasi hakati aga ka bussifirmadelt nõudma, et kõik uued maaliinide bussid oleksid varustatud turvavöödega ja vastavate kleebistega. Rihmad ongi nüüd olemas, aga peaaegu mitte keegi neid ei kasuta. Asusin omaalgatuslikult seda suurt viga parandama. Palusin maaliinide bussis reisijatel enne väljasõitu turvavööd kinnitada. Reisijana mul ju nõudmise õigust ei olnud, kuid järgnes midagi, mida oodatagi ei osanud: sain põlastavate pilkude ja repliikide osaliseks. Jõudsin ka Koeru, Paide, Tallinna, Võru, Viljandi jpt bussijuhtidega tülli minna, sest nad asusid ülejäänud reisijate poolele ega hoolinud, et otse nende nina all istuvad reisijadki polnud rihmastatud. Nemad selle eest ei vastutavat, ja mõnelgi korral taheti hoopis mind bussist välja visata.

Ent hea meel oli näha, kui hiljuti näidati uudistes, kuidas politseipatrull pidas kontrolliks kinni maaliinide bussi, milles oli turvavöö kinnitatud vaid kolmel reisijal ja ülejäänud seitsmel mitte – naispolitseinik väitis, et karistada saab nii reisijaid kui ka bussijuhti.