Repliik
22. november 2017, 19:29

Repliik | Toetagem katuserahaga asumiseltse! (5)

Raha jagamine on inimestes ikka paksu verd tekitanud ja alati on selles protsessis keegi, kes tunneb ebaõiglust. Nii on ka katuserahaga. Enamasti nähakse probleemi jagaja omakasupüüdlikkuses ja subjektiivsuses. Kas raha jõuab ikka nendeni, kes seda vajavad? Või siis hoopis jagatakse erakonnakaaslaste ja/või sõprade juhitud organisatsioonidele? Lõpptulemusena on rahulolematud nii saajad kui ka jagajad, ning see väike osake eelarvest, mille jagamise õigus on antud riigikogulastele, tekitab rohkem kõmu kui kogu ülejäänud eelarve kokku.

Samas on õiglase jagamise reeglid ju ääretult lihtsad – erapooletu jagaja, selged jagamise reeglid ning vaba võimalus kõigil taotleda. Tundub lihtne, kuid millegipärast ei soovi enamik erakondi seda võimalust kasutada, sest siis jääb ju olemata see „mina andsin“ hetk. Loomulikult on raske meie väikses riigis leida ka erapooletut jagajat, sest igal kodanikul on keegi, kes tunneb kedagi, kes töötab jagaja organisatsioonis. Välismaa organisatsioonid aga ei tunne piisava põhjalikkusega meie eripärasid ja vajadusi. Õnneks on viimastel aastatel tekkinud Eesti külades ja linnades palju küla- ja linnaosaseltse ehk asumiseltse, kus osalevad inimesed oma elukeskkonna parandamise eesmärgiga ning kus pole oluline erakondlik kuuluvus. Asumiseltside liikmetel on väga hea ülevaade oma piirkonna vajadustest ja neile antud rahade kasutamisel on tugev ühiskondlik kontroll.

Raha õiglaseks jagamiseks on vajalik luua laiapõhjaline ja erapooletu komisjon, kuhu kuuluvad asumiseltside esindajad kogu Eestist, ning sõnastada täpsed jagamise reeglid, kellele ja milleks toetus antakse. Taotlusvoor võiks olla kaheosaline – ideevoor ja projektivoor, et vähendada taotlejate kirjutamise koormust, ning raha kasutamise kontroll võiks olla pigem ühiskondlik kui bürokraatlik. Kõige õigem oleks komisjoni moodustamiseks ja reeglite sõnastamiseks kokku kutsuda asumiseltside konverents, kuhu tuleksid kõiki asjaosalised kogu Eestist.

Asumiseltsides saaks katuserahaga nii mõndagi ära teha. Näiteks pole paljudel küla- ja linnaosaseltsidel ikka veel kohta, kus koos käia, raha napib ürituste korraldamiseks, puudub võimalus huviringide ja tegevuste käivitamiseks kogukondades ning korda tegemist vajavad ühises kasutuses olevad haljasalad. Kasutusvõimalusi jätkub. Eelistatud peaks olema kindlasti pikaajalise mõjuga tegevused, investeeringud ühisvarasse ja elukeskkonna parandamine.

Asumiseltsidele jagatud toetused mõjutavad paljude inimeste heaolu ja raha jõuab kiiresti lõppkasutajateni, mitte ei kandita seda uuesti ja uuesti ümber. Katuseraha, mis on tekitanud siiani ainult probleeme, toob seeläbi meie kodukohta hoopis rõõmu. Lõpetuseks üleskutse kõikidele erakondadele: andke Vabaerakonna eeskujul katuseraha MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant kaudu asumiseltsidele ja te olete teinud kauni kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.