ÕHTULEHT JA UNIBET OKEAANIAS | Kiljed, karjed ning nuiadega mehed Vanuatul (2)

Esimest korda Euroopa koondisega kohtunud Vanuatu jalgpalliajalugu tehti juba enne mängu. Kui Euroopas on tavaline, et tiimi saadab mängule politseieskort, siis Vanuatul sellised kombed puuduvad. Korravalve ei tahtnud esiti sellest midagi kuulda, aga kui kohalikud tegelinskid kõrge politseiülemaga ühendust võtsid, oli asi otsustatud!

Sel reisil on traditsioonilisi tantse varemgi nähtud, kuid Port Vila mängueelne tseremoonia paistis senistest kõige ehedam. Nuiade ja maalingutega 14 mehe strateegilisi kohti kaitsesid vaid taimed. Jalgade küljes olnud kõristite ning sahistajatega võeti üles primitiivne rütm, mida saatis meeste meloodiline häälitsemine.

Pealtvaatajaid, kes 4 või 8 eurose pileti ostsid, oli mitu tuhat. Port Vila staadionil valitses mängu ajal vahva atmosfäär. Kui Fidži publik tegi minimaalselt häält, siis Vanuatul, kus jalgpall populaarseimaks spordialaks, lasti tihti valla nii karjeid kui kiljeid. Ohiti ning trambiti jalgu. Vanuatulased ei olnud oma emotsioonidega kitsid. Kui Eesti koondislane mõne efektse triki tegi, plaksutas sõbralik kodupublik samuti. 

Matš ise oli parajalt kummaline. Vanuatu alustas võimsalt ning mitmed Eesti pallurid ei suutnud sellega toime tulla. Vägagi kiired ja võimsad Okeaania pallurid valmistasid meile kõvasti peavalu. Õnneks võttis meie pinged maha Martin Milleri hea tsenderduse realiseerinud Frank Liivaku 29. minuti värav. Teisel poolajal olid Vanuatul samuti omad võimalused, kuid pingeline mäng lõppes sellest hoolimata eestlaste 1:0 võiduga.