Vihane president Ilves soovitas natslikul ID-kaardi esindajal erru minna (31)

USAs Californias Stanfordi ülikooli president Herbert Hooveri instituudis olid loengud juba läbi ja õhtutunnid käes, kui Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves internetiavarustesse jõudis ning seal nähtust kurjaks sai. Soovi end verbaalselt välja elada tekitas temas ID-kaarte tootva suurkorporatsiooni Gemalto tütarfirma Trüb Baltics AB juhi Andreas Lehmanni avaldus suhtlusvõrgustikus LinkedIn. Lehmann väitis, et informeeris Eesti riigi infosüsteemide ametit (RIA) ja politseid ID-kaardi turvariskist juba 15. juunil, kuid viimastele jäi see tähelepanuta põhjaeurooplaste pikkade suvepuhkuste tõttu.

Lehmann kirjutas, et põhjaeurooplased puhkavat kuni augusti lõpuni, ning ta mõistab täielikult, miks tema hiliskevadine hoiatus maha vaikiti. „Selle hoiatuse ilmnemine juunis oleks kindlasti inimeste suvepuhkused ära rikkunud. Ma saan täiesti aru, miks ametivõimud andsid kiusatusele järele ja hoidsid moka maas.“

See avaldus jäi Ilvesele silma ning sundis vastulauset kirjutama. „Kas see saab veel vastikumaks minna?“ alustas kogenud poliitik ja diplomaat oma monoloogi. „See patroneeriv jutt „pikkadest suvedest“ ja põhjaeurooplaste 2,5 kuu pikkusest äraolekust kui väidetav põhjus, miks keegi teie hoiatusele tähelepanu ei pööranud, on küllaltki rassistlik. Siin Silicon Valleys võib mõnigi isegi öelda, et see avaldus on „natslik“. Mina kindlasti ütleks.“

Kuid Ilves ei peatunud sellega, vaid lasi sõnadel edasi lennata, tõmmates paralleele Hispaaniat ja Slovakkiat tabanud ID-kaardi turvaprobleemiga. „Kas nad [hispaanlased] reageerisid hilja, sest olid „kuumade suvede“ tõttu siestal? Ja kuidas oli Slovakkiaga? Nende laiuskraadil pole põhjamaalaste probleeme. Millal teie ämmaemandana neid informeerisite?“ ei suutnud president end tagasi hoida.

Lõpuks soovitas Ilves Lehmannil oma olemuse ja avalduste tõttu töölt üldsegi lahkuda. „Teie ettevõte peaks avalikult vabandama selle jama pärast. Ja teie peaksite töötama valdkonnas, kus teie „üliinimlik“ [Ilves kasutab terminit Übermenschlich – toim.] suhtumine ei solva ümbritsevaid inimesi,“ võttis Ilves oma mõtted kokku, uskudes, et kogu jama olemus võib olla Gemalto ärikultuuris, millele vastavalt on Eesti ettevõtte jaoks lihtsalt üks postsovetlik või Põhja-Euroopa riik, kus elavad „idaalade alaminimesed“ [Ilves kasutab terminit Ost-Untermenschen – toim.].

Lumepalliefektina kutsus see aga välja Eesti europoliitiku Indrek Tarandi reageeringu, kes omakorda manitses Ilvest tema sõnade pärast. „Ma näen murega, et „meie elatanud president“ Ilves on umbes sama sõgedaks muutunud kui Arnold Rüütel, kes 1941. aastal Hävituspataljoni vastu lahingu pidas ,“ alustas Tarand moraalilugemist suhtlusvõrgustikus. „Vähe sellest, et nn vihakõne ja anonüümse kommentaariumi vastasena nimetab Ilves šveitslast rassistiks ja natsiks... Ajalehes Diplomaatia kurtis Ilves hiljuti Sten Tamkivile, et „ta tahaks elada oma raamatukogu juures, aga ei saa, sest EESTI sunnib teda olema niinimetatud maailmas“. Kes sunnib? Valitsus? Prokuratuur? Urve Eslas?“ lisas Tarand, viidates n-ö kingitusele, mille Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tegi Ilvesele, nii et viimane pidi Ärma turismitalu arendamiseks saadud 190 000 eurost maksma tagasi vaid 19 000 eurot.

„[S]amal hetkel, kui Ilves postitab Twitterisse maksekorralduse koopia Ärma talu „kingituse“ tasumise kohta, on ta iga kell Eestis teretulnud ja me võime pidada ka väitluse, mis asi on nats ja mis asi on nomenklatuurikommunist,“ ei jätnud Tarand presidendi nöökimist.

RIA ametniku vestlus Lehmanniga: anti väga ebamääraseid vihjeid

Andreas Lehmanni väite, et ta informeeris politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning RIA juhte ID-kaardi turvariskist 15. juunil, on RIA juht Taimar Peterkop ümber lükanud. „Kui me oleksime varem teadnud, oleksime ka varem tegutsenud. Meie jaoks on kogu olukorra lahendamise võtmeküsimus olnud aeg. Ja seda on meil olnud väga vähe. RIA sai tšehhide teadustööst ja meie ID-kaardi kiibis peituvast turvariskist teada 30. augusti õhtul. Info laekus tšehhi teadlastelt,“ ütles Peterkop.

Siiski, RIA kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi sõnul 15. juuni vestluses turvariskist ei räägitud: „15. juunil vestlesid Andreas Lehmann ja RIA eID valdkonna juht Margus Arm telefoni teel, kuid kirjeldatud infot Lehmann vestluse käigus ei andnud.“

Margus Arm sõnas: „Telefonivestluses andis Andreas Lehmann väga ebamääraseid vihjeid, neid ei saaks kuidagi pidada küberintsidendist või turvariskist teavitamiseks. Ta kasutas sõnastust stiilis „võib-olla mingi probleem“, täpsustavate küsimuste peale oli ainuke selgitus, et veel ei tea, uurime ning anname teada. Umbes nädal hiljem uurisin uuesti, kas on uut infot. Uut infot ei olnud ega ka tulnud. Andreas Lehmanni selgitus ei sisaldanud mitte ühtegi konkreetset fakti, mis viidanuks suurtootja Infineoni kiibis peituvale nõrkusele. Info selle kohta laekus Gemaltolt Eesti riigile septembri algul, pärast meie pöördumist nende poole.“

Politseis oli 15. juunil tavapärane kohtumine ID-kaardi ja passi tootmise lepingute täitmise asjus, nagu neid peetakse regulaarselt umbes kord kuus. „Nõupidamise kutse koos päevakorraga saatis PPA 9. juunil. Päevakorras oli kümmekond punkti ja PPA esindaja palus Andreas Lehmannil päevakorda täiendada, kui tal on omalt poolt midagi lisada,“ ütles Kirsti Ruul PPA kommunikatsioonibüroost. „Andreas Lehmann päevakorda oma teemasid ei lisanud.“

Ruuli sõnul ei ole politsei lepinguline esindaja, identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik saanud ID-kaardi turvariski kohta Gemaltolt ühtegi kirja. Politseile laekus esimene teavitus RIAlt 31. augustil.

Ruuli kinnitusel esitas politsei Gemaltole esmase nõude kompensatsiooni küsimiseks. „Kuna praegu on olukorra lahendamine alles pooleli, siis kaasnevate kahjude hindamine seisab veel ees,“ täpsustas ta.

Andreas Lehmanni ei õnnestunud Õhtulehel tabada.