Kommentaar
24. november 2017, 16:27

Ardo Asperk | Kruusaparklaid pole vaja taga nutta (2)

Kõnnin tavapärast teed kesklinnast Kadrioru poole. Tallinn on lahedalt mitmenäoline linn: nõukaaegsed kortermajad läbisegi eestiaegsetega, Karl Burmani esinduslikud kivihooned vahetuvad õdusate puumajadega. Eklektiline ja huvitav. Mõnusa õhustiku rikkus Tobiase tänaval Faehlmanni kohvikust möödudes avanev hiiglaslik tühermaa, mis oli end venitanud üle kvartali.

Tervet platsi kattis segu porist ja hädiselt kasvavast murust, ühes nurgas kõrgumas parkimissildid, teises maapinnast välja turritamas kivist vundamentide jäänused, tähistamaks, et kunagi olid siin majad ja elu. Nüüd on jäänud vaid tühi kõledus. Kuumaastik keset muidu hubast linnakeskkonda.

Liiga palju avarust

Tundsin heameelt, kui mõne kuu eest pandi platsi ümber püsti tarad ning pirakas silt teatega, et siia kerkib lausa mitu kortermaja. Vahva ju, kui piirkond korda tehakse! Enne olid siin hooned, miks mitte siis jälle? Ometigi kuuleb paljudel sarnastel juhtudel kaeblemist, et Tallinnas ehitatakse juba kõik kohad täis ja rohelust ei jää enam üldse alles. Kummalisel kombel statistika neid väiteid ei toeta: Tallinn on võrreldes teiste Euroopa pealinnadega suhteliselt hõreda asustustihedusega ning sama kehtib ka meie hoonestustiheduse kohta.

Kahjuks on Tallinna tänavafrondid sama auklikud kui tänavad. Vahel nimetatakse tühimikku tänavajoones ka auguks hambareas. Sel juhul on Tallinnas kohati terve sahtel tühjaks löödud. Hoobi eest saab tänada punaarmee lennuväge, mis on pommitamisega loonud me linnadesse hulganisti “avarust”, mida küll parimal juhul kasutatakse ajutiste parklatena, kuid mille taashoonestamisele järgneb palju pahameelt. Sest jumala eest, kui paarile kruusaparklale mõni maja püsti panna, siis on linn rikutud!

Säärane mõtteviis ei tundu just kõige loogilisem. Kui mul klubi ees paar hammast välja löödaks, siis tahan arstilt kuulda, et ta paneb need tagasi, mitte et pigem mitte, muidu läheb teistel hammastel liiga kitsaks. Purihammas ei saaks enam päikest ja kus kohas siis ärimehed parkimise eest naeruväärselt kõrget hinda saaks küsida?

Kurb, et peame oma linnade keskel laiutavaid tühermaid normaalseks, sest järelikult oleme harjunud hambutuna elama. Ma igatahes ei soovi ülejäänud elu ainult smuutisid lürpida, vaid tahaks veidi leiba ka peale hammustada.

Kruusaparkla pole haljasala

Tallinna ja paljude teiste Eesti linnade keskustes on meeletult tühja maad, kuhu tuua elu tagasi kodude, asutuste, söögikohtade, mänguväljakute jms näol. Kuna valglinnastumine on niigi suur probleem, siis on ju otstarbekas täita kõigepealt tühimikud linna sees kui ehitada suuri rajoone eemale põldudele, kust inimesed peavad linna jõudmiseks tundide kaupa ummikutes istuma. Kesklinnas elades, kus kõik vajalik käe-jala juures, pole iga asjaajamise jaoks autot vaja ning tänu sellele ei suurene ka linna viivate põhimagistraalide liikluskoormus.

Kindlasti on linnadesse vaja korralikke ja läbimõeldud haljasalasid ning parke. Kevaditi tolmavaid ja sügiseti sopaseid kruusaparklaid haljasaladeks nimetada on aga sama absurdne, kui öelda, et kõhugripp on tervislik.

Tühermaadel, mis küll pakuvad kamaluga seda avarust, mida paljud ihaldavad, ei näe kunagi inimesi niisama aega veetmas, sest see pole meeldiv keskkond. Korraliku pargi mõju tuleb esile siis, kui seda ümbritseb piisavalt tihe linnaruum, ning tiheda ja vaheldusrikka tänavapildiga linn on juba iseenesest mõnus paik.

Vaevalt keegi vanalinnas käies mõtleb, et võiks Pikal tänaval paar kvartalit maha tõmmata, sest muidu läheb kole ahistavaks. Muidugi on paljud uued hooned näotud ja halva planeeringuga, kuid see näitabki, et probleem pole hoonete hulgas vaid kvaliteedis. Kui hommikul peeglisse vaadates näen, et parem põsk on puhas, aga vasakul põsel on vinn, siis pole ju probleem selles, et mul on liiga palju põski.

Tallinn meeldib mulle nii väga just seepärast, et ta pole valmis linn. Ta on pidevalt arenev ja täis potentsiaali luua palju uut ja ägedat linnaruumi. Ärme nuta taga kaduvaid kruusaparklaid, vaid tunneme rõõmu, et nende asemele tuleb elu, et pered saavad endale kodud ja lisandub uusi kohti, kus vaba aega veeta. Paneme Tallinnale hambad suhu tagasi!