patused ehk pea kõigile võiks määrata mõni kuu reaalset vangistust ja see oleks õiglane, aga ei saa ju kõiki kinni panna, lihtsam on okastraat ümber riigi tõmmata.
Tartus on üks vanamehest pensionär vist kägu nimeline kes ka ei saa aru, et pole enam adekvaatne kohut mõistma, aga ära ka ei lähe. Reeglina kuulu järgi paneb ta pea kõik istuma, oled siis midagi teinud või ei ole.
39 aasta eest veel DNA analüüse ei tehtud. Nii et sellest kohus tookord lähtuda ei saanud. Seega pidi kohus lähtuma muudest esitatud tõenditest. Nii otsestest kui ka kaudsetest. Mees ei tunnistanud end süüdi? Aga kui palju siis kurjategijaid end üldse süüdi tunnistavad? Harilikult eitavad nad oma süüd kuni lõpuni ja väidavad imbes nii, et tema on suüütu nagu Jeesulapsuke.
Seda muidugi. Kuid kohtule oli ilmselt esitatud ka süüd tõendavaid tõendeid et otsus selline tuli. Kahjuks väidavad täpselt sedasama ka paadunud kurjategijad. Eks sa tee kindlaks, kes räägib tõtt ning kes valetab.
Avaiik arvamus ning meedia võib vandemhei mõjutada nii ühes kui ka teises suunas. Ja vandekohtute ajaloost võib tuua palju väiteid,kus advokaat on suutnud nalja ja terameelsusega vandekohtunike heatahtlikkusele mõjutada. Kõike ümber jutustada on võimatu. Nimetagem vaid ühe juhtumit tsaariaegse Venemaa vandekohtupraktikat, kus kohtu all oli vana popp, kes oli kiriku rahadest midagi endalegi näpanud. Vandemeesteks olid kohalikud mehed. Advokaat kõneles umbes sedasi. Et mõtelge. et teie olete temale 30 aastat kõik oma patud pihtinud ja tema on need teile alati andeks andnud. No andke teise siis temal üksainus kordki andeks! Ja vandemehe mõistsidki ta õigeks, kuigi süütõendid olid vaieldamatud.
Kuberner "andis armu", millest võib pigem välja lugeda, et mees palus seda. Vastasel korral vaatamata leitud uutele asitõenditele istuks ta edasi kuni selgitataks välja tõeline kurjategija. Seega võib oletada, et mingis osas ta end süüdi pidi tunnistama ja sellega kaotas õiguse kompensatsioonile kinniistutud aja eest.
ongi elamata elu, ka see tulevik pole ju roosiline. Kui ta pidi ka mingis osas ennast ilma süüta süüdi tunnistama, siis see tuleks ju tuvastada ja sellega arvestada? Või on nagu Stalini ajal, kus jah ise tunnistasid ennast süüdi, ja väga rängalt karistati selle olematu süü eest..
Kompeseerida ei anna. Inglismaal oli veelgi traagilisem: läks noore mehena süütuna vanig, välja sai pea kuuekümnesena. Vaid selleks, et elada üksinduses ja vaesuses paar aastat ja surra infarkti...
Eestis saab alusetuna kinni istunu rahalist kompensatsiooni. Veel üsna hiljuti loeti selleks 10 kordset miinimumpalka. Kui pragusest lähtudes siis vist nagu 4700 eurot ühe kuu eest?
Teatud osariikides makstakse kompensatsiooni ainult siis kui pole enne kriminaalkaristusi olnud. Aga kui oleks surma möistetud, nagu meil paljud raskete kuritegude puhul nöuavad?
meil kuluks ära küll. Kui ikka ollakse sarimõrvar ja on kindlaks tehtud, ega ikka korduvalt eksida ei saa.. Ei ole ju tapetute elud vähem väärt kui tapja oma?
muidugi ei korva, samas me ei tea, missugune oli tema elu enne kinniminekut - võimalik, et oli mingi muu asjaga politsei tähelepanu all. Nüüd saab ta vabaks aga rikka mehena, sest selised kinniistumised kompenseeritakse seal korralikult. Ja kui mitte, siis kohtus saab ta õiguse niikuinii. Karm värk, eitamata.
KOMMENTAARID (27)