Seisukoht | Teadus au sisse! (4)

Tuleb luua alternatiivteadus ja alternatiivülikoolid, kus vaadatakse vähe laiemalt asjadele, mitte vaid kitsalt nagu peavooluteaduses.

aga nii mõnigi asi, mis rohelise mõtteviisiga inimeste meelest peaks olema loodussõbralikum, on tegelikult lõpuni läbi uurimata. Kui palju aitab alternatiivsete energiatootmisviiside kasutuselevõtt tegelikult maailma ökoloogilisemaks muuta. Kõik need tuule- ja päikesenergiatootjad on vaja valmistada. Päikesepaneelidesse tegelikult usun, aga tuulegeneraatoritesse üldse mitte. Looduse risustamine on nendega niivõrd totaalne. Linnades soovitatakse jätta osa muru niitmata. Kui mõne meetri kaugusel on piisavalt hekki, siis see niitmata muru osa on vist üsna tähtsusetu. Kas keegi on uurinud, kust need linnukesed oma toidu hangivad ja pesa ehitavad, kui on võimalik valida heki ja kasvama jäetud murututi vahel. Sama teema põldudega - euronõuded: maeimäleta peast mitme hektari kohta peab olema harimata maalapp. Olgu, olen nõus, et kui seal põllul on paar suurt puud, on asjal jumet. Aga mingi põõsatutt, kus elab linnupere, kes põllu mürgitamise ajal ära sureb? ERM-i ümbrus oli sügisel hoolitsemata väljanägemisega. Nüüd tean, et see oli taotluslik. Aga kas keegi vaevus uurima, mis kasu see tõi. Ümber parkla mõned haledad puud, põõsaid ei ole. Umbrohu asemel võiks ümber maja olla looduslik taimekooslus koos põõsastega. On palju taimi, mis erilist hoolt ei vaja, aga on dekoratiivsed aasta läbi ja külvavad sügisel ise oma seemneid. Selle asemel, et mingi Euroopast tulnud "hea" ideega kohe kaasa joosta, võiks enne mõelda ja meie taimeteadlastelt nõu küsida. Sama lugu metsade majandamisega. Postimehes oli see teema väga hästi kajastatud. Keegi aga ei uuri, kui palju kahju toob nt RB rajamine meie loodusele. Või idee teha Emajõe äärde tselluloositehas. Ammendatud turbasoode pinnase taastamine - pole eriti kuulnud selle teemalist arutelu ajakirjanduses. Prügi sorteerimine - kas mitte meie prügi ei tule enne põletamist hoopiski rikastada? Kuulu järgi olevat liiga puhas. Keegi võiks teema üles võtta. Vahepeal oli suur arutamine selle üle, kas prügi põletamisel tekkivad nanoosakesed inimesele kahjulikud ei ole. See teema on päevakorrast maas. Kas on põletusjaamade tehnoloogia muutunud või on teema ebamugav? Prügikäitlusfirmadel on soov äraveo tasusid tõsta ja siis leiutatakse viise, kuidas seda teha? Hull lugu on metsaalustega, kuhu kodanikud järjekindlalt oma prahi viivad. Selle probleemi võiks küll prügifirmad lahendada - organiseerides suuremahulise rämpsu äravedu korrusmajade juurest. Kahtlane lugu on majade pakkimisega kilesse ja lausventileerimisega. Soojem saab kindlasti, aga kas see kõik kokku ei tule pikemas perspektiivis kallim ja loodust kurnavam? Juba kõlab siit-sealt ka ettevaatlikke sõnavõtte selle kohta, et lahendus ei pruugi olla ka inimeste tervisele kõige parem. Seega teadlastelt võiks lahendusi küsida, aga uuringud peaksid olema erapooletud, mitte huvitatud osapoole poolt rahastatud. Helsinkin Sanomates oli just artikkel, kuidas suhrkutootjad, -kasutajad panid kalevi alla teadlaste uuringu, mis väidetavalt seostas liigse suhkrutarbimise suurenenud riskiga haigestuda vähki.