Nullist alustanud Rene Zahkna täitis suve suurima eesmärgi: nüüd on hinges rahu

Just terveks jäämine oligi tema suve ja sügise suurim eesmärk ning sama rada tuleks jätkata ka talvel.

"Mul on hinges rahu, sest kevadine plaan on õnnestunud. Tegin selgeks, kuidas reageerin keha poolt tulevatele teatud märguannetele. On ju teada, et mida paremasse vormi sportlane jõuab, seda nõrgemaks tema immuunsüsteem jääb. Pean treeningutsüklites vältima olukordi, kus ma olen juba väsinud ja hakkab  ohtlikuks minema. Arvestasin, et kui uni on kehvem, siis ma ei saanud järgmisel päeval maksimumsooritust teha. See poleks nagunii välja tulnud. Ma ei hakanud ennast nii auku treenima ja ei pannud pidurit alles siis, kui kurk on valus," selgitas Zahkna Õhtulehele.

Mandlioperatsioon tekitas talle siiski pisut segadust. "Korraks tekkis hirm, sest hommikul oli tihti kurk valus. Tuli välja, et kuna kurgumandleid ei ole, siis õhk kuivatab kurku kiiremini. Lonks vett ja valu kadus. Nüüd hakkame teiste koondistega käed-jalad koos olema. Ajalugu on näidanud, et näiteks Oberhofi MK-etapil on viirused kiiresti laiali läinud. Vahel on viirused paratamatud, aga neid saab tavalise hügieeni järgimisega ennetada."

Zahkna loodab talve jooksul jõuda vähemalt neljal korral MK-sarjas punktikohale. Siis võib rahule jääda.

"Vaevalt, et esimesel MK-etapil meist keegi megavormis on. Panime suvel rõhku mahule ja rahulikele treeningutele. Iga etapiga peaks seis paremaks minema. Aga pisut üllatas, et Kalev (Ermits) sai eile IBU karikaetapil 10. koha ja nagu ma kuulsin, siis jäi tal veel varu ka. Katsevõistlustel sõitis terve koondis suhteliselt ühte auku ja see annab lootust, et meie seis võiks ka hea olla," tõdes Võrust pärit sportlane. 

Eesti koondise peatreener Ilkka Luttunen nimetas Eesti koondise ettevalmistust Skandinaavia mudeliks. See tähendab, et palju pannakse rõhku taustajõududele. Treeningumetoodika on Eestil niigi teiste riikidega üsna sarnane ja Luttuneni tutvused Soome murdmaatreeneritega tulevad ainult kasuks.

Zahkna tõstis eelkõige esile koondise arsti Taivo Väärsit, kes tegi kiirelt selgeks, millisele koondislasele sobib rohkem treenida keskmäestikus ja millisele merepinna lähedal.

"Äge on ka see, et arsti tõesti huvitab, mida me teeme. Ta on hingega asja juures. Suur boonus on ka kindla massööri olemasolu. Varem ostsime teenust sisse ja füsioterapeut vahetus tihti. Nüüd on meil Keio Kits kohal ka laagrites ja see on eriti tähtis, sest just seal tapetakse lihased korralikult ära," kiitis Zahkna abijõude.

Eesti laskesuusatamises pole raha kunagi jalaga segada olnud ja näiteks toitumises on meil tippudeni pikk maa minna. Kokka pole koondisel ka sel hooajal ja söögitegemine jääb sportlaste hooleks.

"Saime juurde arsti ja kindla massööri - see on meie puhul suur edasiminek - aga kõigeks vahendeid ei jätku. Oma kokk oleks oleks meile muidugi vajalik. Kui tuleme treeningult, oleks vaja kohe taastuma minna, aga meil läheb pool tundi aega, et söök valmis teha. Poes läheb vahel kaks tundi, sest ostame süüa päris suurele karjale. See ei mõjuta ettevalmistust väga palju, aga peame arvestama, et me ei saa väiksema puhkeaja tõttu nii palju trenni teha," ütles Zahkna.

Eestist saab Pyeongchangi olümpiale viis meeslaskesuusatajat, ühel distantsil saab starti neli sportlast. Seega jääb meeste koondislastest (Roland Lessing, Kauri Kõiv, Rene Zahkna, Kalev Ermits, Martin Remmelg, Johan Talihärm) olümpialt eemale vaid üks.

"Valime sisuliselt kuue sportlase vahel. Tõsi, on juunioreid, kes võiksid konkurentsi sekkuda, aga pigem on see ebatõenäoline. Saame võtta ühe MK-etapi korraga, sest me ei pea olümpia pärast muretsema. Saame rahulikult enda asja ajada, supersooritusi pole vaja kohe teha. Naistel, kellel pole ühtegi kindlat pääset, on muidugi raskem," nentis Zahkna.