Pyeongchang 2018: Norra medalisadu, doping ja ajalooline geisuudlus (8)

HEA

Üllatajad Rootsist

Laskesuusatajad Hanna Öberg ja Sebastian Samuelsson polnud spordisõpradele tundmatud nimed. Kuid sellest hoolimata olid nende Pyeongchangist võidetud medalid üllatavad. Öberg oli parim naiste 15 km individuaaldistantsil, Samuelsson noppis hõbeda meeste jälitussõidus.

Svenssonite kahte individuaalmedalit võis pidada tõeliseks sürpriisiks. Küll ei šokeerinud laskesuusafänne Pyeongchangi võistlustele punkti pannud meeste teatesõidus võidutsenud nelik Samuelsson, Jesper Nelin, Fredrik Lindström ja Peppe Femling, sest rootslased olid tänavu MK-sarjas juba ühes teatesõidus finišijoone esimesena ületanud.

Norra medalisadu

Norra võitis Pyeonchangist 39 medalit, mis tähistab taliolümpia uut rekordit. Varasemat tippmarki hoidis 37 autasuga Vancouveri päevilt enda käes USA. Ajaloolise 38. medali tõi Norrale mäesuusatamise võistkond.

Individuaalses plaanis panustasid norralaste edusse kõige rohkem murdmaasuusatajad Marit Björgen (5 autasu), Johannes Hösflot Kläbo, Martin Johnsrud Sundby, Simen Hegstad Krüger, laskesuusatajad Johannes Thingnes Bö, Emil Hegle Svendsen ja suusahüppaja Robert Johansson (kõik 3).

Tšehhi imenaine

22aastane Ester Ledecka (pildil) polnud enne Pyeongchangi mänge küll täiesti tundmatu suurus, kuid keskmine spordisõber polnud tšehhitarist ilmselt kordagi kuulnud. Lõuna-Koreas tõusis ta aga superstaari staatusesse.

Nimelt võitis lumelaudurina tuntud Ledecka Pyeongchangis kulla mäesuusatamise ülisuurslaalomis, kui edestas Anna Veithi kõigest ühe kümnendikuga. Eesti Vabariigi sünnipäeval noppis Ledecka kulla ka lumelauasõidu paralleelsuurslaalomis ning tegi ühes oma teise kullaga ajalugu: temast sai esimene naissportlane, kes on ühelt taliolümpialt võtnud esikohad kahel erineval spordialal.

Surmasuust olümpiapoodiumile

Mark McMorris (pildil) läks mullu märtsis koos sõpradega lumelauaga sõitma, kuid lendas ühel hüppel vastu puud ning sai peaaegu surmavalt vigastada. Pikalt intensiivravis olnud kanadalane ei pidanud Pyeongchangis võistlemist kuigi tõenäoliseks.

Ent 11 kuud pärast ränka avariid tõusis McMorris Lõuna-Koreas lumelaua pargisõidus poodiumile, kui võitis kolmanda koha. „Olen õnnelik, et suutsin viimastest vigastustest taastuda, sest olümpiamedal on midagi erilist,“ kostis ta.

Olümpiavaimu edasikandja

Pita Taufatofua (pildil) tõestas Pyeongchangis, et inimene võib hakkama saada kõigega. Tunamullu Rios taekwondos võistelnud tongalane oli talimängudel rajal murdmaasuusatamises.

Taufatofua teadis suurepäraselt, et ta ei püüa kõrget kohta. Tema missioon oli midagi üllamat: näidata inimestele, et nad suudavad teha kõike, mida soovivad. Ja tänapäeva pealiskaudses ühiskonnas väärib säärane eesmärk palavat aplausi.

Saksamaa hokikoondis

Meeste jäähokiturniiri suurfavoriit oli Venemaa ning medalipretendentide ringi kuulusid ka Soome, Rootsi, Tšehhi, Kanada ja USA. Alagrupivoor näis sekstetti paremust kinnitavat ning Saksamaa ei jätnud turniiri esimeses faasis head muljet.

Kui oli aeg uisud kõhu alt välja võtta, läksid sakslased väga heasse hoogu. Play-off'is alistati järjepanu 2:1 Šveits (lisaajal) ja 4:3 Rootsi (lisaajal), kuid usuti, et poolfinaalis Kanada vastu tõuseb sakslaste tee ülesmäge.

Kus sa sellega! Saksamaa läks juhtima 3:0 ja 4:1 ning kuigi Kanada vähendas viimase kolmandiku 10. minutiks vahe minimaalseks, suutsid sakslased puuri puhtana hoida ning sepistasid suurüllatuse. Finaalis panid venelased lisaajal oma paremuse maksma 4:3, normaalajal lahutas sakslasi olümpiavõidust 55,5 sekundit.

Rõõm Läti õuel

Kelgutamisalad on traditsiooniliselt olnud meie lõunanaabrite trumpaladeks. Ent Pyeongchangis pidid lätlased oma esimest medalit ootama kaua: küll oli enne saadud kuuendaid-viiendaid-neljandaid kohti.

Medaliootuse lõpetasid kaks jõutõstja kehaehitusega bobisõitjat Janis Strenga ja Oskars Melbardis, kes võitsid kahebobiga pronksi. Olümpiakuld läks Kanada ja Saksamaa vahel jagamisele, lätlased kaotasid duole vaid viie kümnendikuga.

VARIA

Ajalooline geisuudlus

Pyeongchangis tehti televisiooniajalugu, kui vigursuusataja Gus Kenworthy (pildil) suudles otse-eetris oma poiss-sõpra Matt Wilkast. Kunagi varem poldud olümpialt otsepildis geisuudlust näidatud.

„Ma ei teadnudki, et keegi meid sel hetkel filmis, aga olen selle üle väga õnnelik. Armastus on armastus,“ teatas Lõuna-Korea koeratoidufarmist kutsika adopteerinud Kenworthy. Muide, Suurbritannias sündinud ameeriklane oli pargisõidus 12.

Põhja-Korea kisakoor

Kes oleks osanud enne olümpiat arvata, et 229 ergutustüdrukut tõusevad talimängude rokkstaarideks? Ent just nii läks, sest Põhja-Koreast lõuna poole läkitatud kisakoor krabas kõigi pilke.

Ergutustüdrukud näitasid kunstiliselt uskumatut sünkroonsust, skandeerisid ning lehvitasid neid kõnetanud inimestele. Neid turvasid sajad, mõnikord isegi kuni tuhat valvajat, et meedia ega niisama uudistajad kisakoorile liiga ei teeks.

2000ndate esimesed kullad

Mõnel Pyeongchangis võidetud kullal oli haruldane võime panna 23aastasi inimesi end muldvanalt tundma. Nimelt astusid poodiumi kõrgeimale astmele sportlased, kes on sündinud aastal 2000 või hiljem. Samuti tuli milleeniumilaste kaukasse kahvatumat karva medaleid.

Näiteks võitsid 17aastased Red Gerard ja Chloe Kim lumelauaga vastavalt pargi- ja rennisõidu. Kuid kellelgi pole midagi vastu panna Alina Zagitovale (pildil): 15aastane venelanna krooniti olümpiavõitjaks iluuisutamise naiste üksiksõidus.

Olümpiasportlaste päevatööd

Pyeongchangis ei läinud võistlustulle vaid profisportlased. Leidus ka neid, kes tegelevad oma meelisala kõrval ka millegi muuga. Näiteks Poola kiiruisutaja Zbigniew Brodka teenib lisaks spordile leiba ka tuletõrjujana.

Eriti kirju oli USA olümpiakoondis. Ameeriklaste hulgas leidus nii torumehi, sõdureid, arstiõdesid kui ka kinnisvaramaaklereid. Üks villasemaid töid tundub olevat Suurbritannia curlingumängijal Thomas Muirheadil: tema kasvatab koos vennaga lambaid.

Lõuna-Korea Küüslaugutüdrukud

Võõrustajamaa jaoks oli olümpia sportlikus mõttes väga edukas. Kui Sotšis võideti kolm kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi, siis Pyeongchangis olid vastavad arvud viis, kaheksa ja neli.

Lühiraja kiiruisutajate kõrval tõusis talimängudel Lõuna-Koreas eredaks täheks curlingu naiskond. Uiseonist pärit neli naist - kaks neist on õed - said vahva hüüdnime Küüslaugutüdrukud, sest Uiseon on just selle toiduaine poolest tuntud.

Superstaarist kapteni Kim Eun-jungi (pildil) juhtimisel jõudsid curlingunaised ka poodiumile, kuid finaalis alistuti ülikindlalt 3:8 Rootsile. 

Hollandi ülevõim jätkub

Kiiruisutamiskantsi olümpiastart nende meelisalal andis konkurentidele tormihoiatuse: Carlijn Achtereekte (pildil), Ireen Wüst ja Antoinette de Jong napsasid kolmikvõidu. Kokku võitis Holland 12 kiiruisutamiskullast tervelt kaheksa. Võimas värk!

Muide, meeste 10 000 meetris tõusis poodiumi kõrgeimale astmele Hollandis sündinud, aga 2014. aastast Kanadat esindav Ted-Jan Bloemen. Naljaga pooleks võib öelda, et osa sellest kullast peaks ju minema Hollandile...

Legendide luigelaul

Pyeongchangi olümpia jääb mitmele spordimaailma tähele sportlasena nende karjääri viimaseks. Näiteks on selle veksli välja käinud murdmaasuusatamises kaheksa olümpiakulda võitnud Marit Björgen ja mäesuusataja Lindsey Vonn.

Legendaarne suusahüppaja Noriaki Kasai ei kavatse aga kiivrit varna riputada. Juunis 46aastaseks saav jaapanlane ütles Pyeongchangis, et ta hüppab kohe kindlasti ka nelja aasta pärast Pekingis.

„Mul ei olnud viimasel neljal aastal võimalust korralikult treenida. Tahan veel neli aastat vaeva näha ning oma hüppeid täiuslikkuseni lihvida. Kui suudan Pekingis tippvormi jõuda, võin võita medali nii individuaalses kui ka meeskondlikus võistluses,“ pulbitseb üheksandaid talimänge sihtiv mees enesekindlusest.

HALB

Publikunappus

Korraldajate jutt, et 90% piletitest müüdi maha, ei kajastanud tegelikkuses. Nagu kahevõistleja Kristjan Ilves ütles, siis vahepeal oli tunne nagu oleks mingil külavõistlusel. Põhja suusaalade sportlased võisid tõesti end nii tunda, sest nende pealtvaatajaskond oli piinlikult pisike. Kahjuks polnud see üllatav, korealasi lihtsalt ei huvita säärased spordialad.

Nende fookus oli jääaladel, eelkõige lühiraja kiiruisutamisel. Tolles hallis käis igal võistlusõhtul mõnus möll. Rahvast jagus ka lumelaua ja freestyle-suusa areenida äärde, kuid need oli enamasti ameeriklased, kanadalased ja jaapanlased. Euroopa fänne oli kohale tulnud käputäis, seega suurejoonelisest spordipeost oli atmosfääri mõttes asi kaugel. Kui mõned üksikud alad välja arvata.

Olukorda ei päästnud ka vabatahtlikud pealtvaatajad, keda oli kokku umbes 17 000, kuid igapäevaselt elas maailma parimatele kaasa neist vaid 700. Kohati hakkas tšempionitest päris hale, kuid nood sisuliselt tühjade tribüünide oma elu üht tipphetke tähistasid. Aga mis teha, kui nii-öelda talispordimekad ei soovi OMi korraldada. Mänge ära ju ka ei jäta.

Jälle see doping

Jaapani lühiraja kiiruisutaja Kei Saito, Venemaa curlingumängija Aleksandr Krušelnitski, Sloveenia hokimees Žiga Jeglic ja Venemaa bobisõitja Nadežda Sergejeva. Nemad neli andsid OMi jooksul positiivse dopinguproovi. Krušelnitski kaotas seetõttu ka abikaasaga võidetud segapaarismängu pronksmedali.

Olgu igaühe enda otsustada, kas neli vahelejääjat on kahe ja poole nädala pikkuse võistluse jooksul palju või vahe, kuid halb on see igatahes. Eriti irooniliseks osutus Sergejeva juhtum, sest naine eputas Pyeongchangis pusaga, mil ilutses kiri „ma ei tee dopingut“.

Varasemate dopingupattude tõttu olümpialipu all võistelnud Venemaa sportlastele tähendasid kaks uut petist, et võimalusele lõputseremoonial riigilipu alla marssida tõmmati vesi peale.

Riukalik noroviirus

Pahatahtlik noroviirus pakkus enamasti kõneainet olümpiamängude avanädalal, sest juba 13. veebruariks oli nakatunuid 199. Spordipeo lõpus teatasid korraldajad, et noroviirus murdis 323 inimest, kuid uudiskünnist uued haigestunud enam väga ei ületanud.                        

Õnneks läks iiveldust ja kõhulahtisust tekitav viirus olümpiakülast pigem mööda. Teadaolevalt nakatusid vaid kaks Šveitsi freestyle-suusatajat, kes ei elanudki sportlaskülas, ja meie laskesuusataja Kalev Ermits.

Võimalik, et haigestunud atleete oli veel, kuid avalikuks need juhtumid ei tulnud. Enamasti kollitas ülinakkav noroviirus vabatahtlikke, turvatöötajaid ja muud personali.

Möllav marutuul

Tuul tegi seda, tuul häiris toda. Esimesel nädalal justkui muud juttu ei kuulnudki. Enim kannatasid mäesuusatajad, kelle võistlusi lükati korduvalt edasi. Näiteks eestlanna Anna Lotta Jõgeva olümpiadebüüt nihkus lausa kaks korda.

Kuid sisuliselt kannatasid Siberi antitsükloni tõttu kõik sportlased, kes ei võistelnud sisetingimustes. Suusahüppajate normaalmäe võistlus kujunes loteriiks, laskesuusatajad nühkisid ebainimlikult palju trahviringe, Andreas Veerpalu puhuti suusavahetusega sõidus suisa pikali ja Kristjan Ilves jäi ühel treeningul vastutuule tõttu lihtsalt seisma. 

Need on vaid mõned näited. Ühel päeval suleti maru tõttu terve Gangneungi olümpiapark. Õnneks OMi teine pool möödus jäiste puhanguteta.

Purjus olümplased

Alkohol sai nii mõnestki mehest võitu. Näiteks ühest Norra olümpiakoondise taustajõust, kes kukkus purjus peaga avalikus kohas laamendama, osutas arreteerimisel vastupanu ja saadeti lõppeks riigist välja. Norra Olümpiakomiteele esitati seetõttu 20 000 Norra krooni (2000 euro) suurune kahjunõue.

Kanada suusakrossisõitja Dave Duncan, tema abikaasa Maja ning ala spordirektor Willy Raine leidsid, et parim, mida pärast vägijoogi tarvitamist teha, on varastada olümpiakülast Hummer ja minna sellega lõbusõidule. Pikka pidu triol polnud, sest nemadki langesid kohaliku politsei saagiks ja pidid pärast häbelikult vabandama.

Surnud ajakirjanik

Kahjuks ei möödunud mängud tragöödiata. 17. veebruari varahommikul leiti meediakülast oma toast surnuna 55aastane Lõuna-Korea ajakirjanik, kes töötas Jaapani uudisteagentuuri heaks. Surma põhjus on teadmata, kuid lähedaste sõnul kurtis ta eelnevalt valu südames.