Vehklemissaaga lahendus: Lehis sõidab MMile, pettunud Kirpu on püha viha täis (6)

Olukord oli pagana keeruline. Kas Eesti-sugune tilluke spordiriik võib endale lubada Euroopa meistri väljajätmist MMilt? Loogika ütleb, et ei. Samas, reeglid olid paigas ning hammasrataste vahele jäänud Kirpu võib end õigusega pettunult tunda.

Millest kõik alguse sai? Varem on koondisse pääsenud jooksva edetabeli alusel kolm esimest ning neljanda on otsustanud treenerite ja koondise peatreeneri ühine koosolek. Intriigi oli juba EM-koondise koostamisel – tšempionina triumfeerinud Lehis algselt koondisse ei mahtunud ning vaid juhatuse otsus saatis ta siiski Serbias Novi Sadis toimunud võistlusele.

Tema eelmise nädala edu tegi vehklemisringkonna elu keeruliseks. MM koondis oli juba mais paika pandud ning Lehis sinna ei kuulunud. See tekitas meedias hulganisti küsimusi, põhilisem neist: miks ei pääse Euroopa meister MMile?

Eile otsustati, et EMi medalikolmik (Lehis, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva) sõidavad kindlasti MMile, neljanda liikme valikusse jäid Erika Kirpu ning Irina Embrich. Naiskonna peatreeneri Kaido Kaabermaga konsulteerides valiti juulis Hiinas toimuvateks võistlusteks koondisse kogenum ehk Embrich.

„Meie reegel sel suvel on olnud see, et reeglid ei kehti, aga elu on näidanud, et spordis teinekord ongi pärast ootamatuid tulemusi vaja ootamatuid otsuseid,“ selgitas alaliidu president Margus Hanson, miks seniseid norme väänati.

„Olen koondisega rahul,“ sõnas koondise peatreener Kaido Kaaberma. „See naiskond on hetkel parim koondis, mis meil võtta on. Aga küsimus on, mis tulevikus saama hakkab? Seni on elatud ühtede reeglite järgi, nüüd härra president ütleb, et peame reeglid üle vaatama. Väga kehv, kui reegleid üle tehakse. Mida lähemale olümpia tuleb, seda tähtsamad need on.“

Hanson, kes sõnas, et reegleid tuleb täpsustada, ning Kaaberma suhtlesid pressikonverentsil omavahel küll näiliselt rahulikult, kuid sattusid mitmel korral kergesse vaidlusesse. Pinge hõljus õhus.

Täielik anarhia!

Itaalia õhus lendles pettumus. Just seal elab Erika Kirpu, kes eilse otsuse järel Hiinasse ei sõida. Ta hääl oli nukker ning ta tunnistas, et on šokis.

„Konkurents on väga hea asi, aga et kõik oleks õiglane, ongi reeglid olemas,“ mõtiskles Kirpu. „Kui inimene ei pääse reeglite järgi koondisse, siis miks me peame teda kuhugi tassima? Kui me ei ela reeglite järgi, on anarhia! Me ei taha ju anarhias elada?“

„Olen endast kõik andnud, igas laagris osalenud,“ jätkas ta. „Kuna elan Itaalias, pole see väga lihtne olnud, olen kogu aeg Eestisse tulnud, sõidud kinni maksnud, organiseerinud. Mind ei saa enam kuidagi välja visata, olin õigel ajal kolme hulgas. Mul on piletid ostetud, treeneri pileti ostetud, treeneri lapse piletid ostetud. Miks muudame? Sest naiskonnavõistluses läks halvasti? Saime kolmanda, mitte esimese koha? Miks ei vaadata, kuidas Kirpu vehkles? Mida ma peaksin tegema, kuidas elama? EOK ütles, et juhatusel on juriidiline õigus, nemad on see, kes otsustab. Kas juhatuse inimesed saavad vehklemisest aru?“

„Aina muudame ja muudame ja muudame reegleid,“ läks ta järjest emotsionaalsemaks. „Kui sa ükskord oled valetanud, siis hakkadki elu lõpuni valetama. Kui ükskord reegleid muudad, jäädki muutma. See oli nagu komöödias, et Lehist ei lastud EMile, aga siis lasti ja võitis. Ja mis me nüüd teeme? Miks mina pean kannatama? Meil on reeglid olemas, peale Dubai MK-etappi olin kolme hulgas. Keegi peaks seletama, miks mina pean kannatama? Las Lehis olla võistkonnas, aga miks Kirpu peab kannatama? Mul oli kaks korda rohkem punkte kui Lehisel. Kirpu oli reeglite järgi võistkonnas. Miks EMi tiitel peab mõjutama Kirput? Ma tean, et mul on õigus, aga kahjuks pole mul võimu.“

„Ma ei saa aru, miks me teeme erandeid ja teised inimesed peavad kannatama,“ tulistas ta edasi. „Konkurents on hea. Kui keegi jääb välja, sest ta ei pääsenud, on üks asi. Kui keegi jäeti välja, sest olukorda forsseeriti, on teine asi. See on anarhia, see on probleem. Olen vehklemisliidus väga pettunud, väga-väga-väga pettunud. Mulle on meie president valetanud. Ma tahaks väga teada, kelle poole ma pöörduda saan? Mul on väga halvad ja emotsionaalsed ideed peas. Ma olen selle liidu eest terve elu vehelnud.“

Katrina Lehise treeneri Helen Nelis-Naukase emotsioonid olid sootuks teistsugused.

„Olen õnnelik,“ sõnas ta. „Viimasel ajal oli suur ärevus, olin nagu süte peal. Nüüd on põhiküsimuseks, kuidas kiiresti Hiina viisa saada. Meil pole pileteid ega majutust, nüüd peab selliste olmemuredega tegelema.“