Varrak avaldas arenguplaani: kaheksa mängijat NBA ja Euroopa tippsarjade tasemele! (39)

„Uue strateegia väljatöötamine algas juba aasta tagasi ning alaliit on koostöös klubide ja teiste abilistega ära teinud suure töö. Selle sportlik pool vaatab ette 2025. aasta EMi poole. Kõik on ühel meelel, et meil tuleb mitmes vanuseklassis järjest peale väga andekas noorte põlvkond. Andekaid on ennegi olnud, aga kuhu nad on kadunud? Püüamegi aidata neil noortel meeste seas läbi murda,“ alustas Varrak.

Praegused 16-20aastased on 2025. aastal oma parimas eas. Nad peaksid kuuluma NBA, Euroliiga, EuroCupi, FIBA Meistrite liiga tasemel klubidesse ja olema reaalselt rotatsioonis. Kaheksa niisugust mängijat tähendaks koondisele juba piisavat arvu. Lisaks juurde mõni vanem ja mõni noorem mängija.

Peame neile noortele varakult andma vastutuse ja suure rolli. Et nad mängiksid kokku, aasta-aastalt tuleks ka uusi mängijaid peale. Lõppeesmärk on teha hea tulemus 2025. aastal, kui nad on jõudnud küpsesse mängijaikka.“

Varraku sõnul peab korvpalliliit hea tulemuse all silmas EMil kaheksa parema hulka jõudmist. „Eesmärk on tasemetõus. Et EM-finaalturniirile jõudmine oleks norm, mitte üllatus. Samamoodi jätkates ei muutuks meie nivoo oluliselt. Ent me ei tohi rahulduda 24 parema sekka kuululumisega. Muide, oleme seal ka praegu – tundub, et see on jäänud tähelepanuta.“

EMi taotlemine tähendaks arengu üht etappi

Millega saab alaliit mängijate arengule kaasa aidata? „Meil on päris suur hulk mängijaid, kel jagub potentsiaali. Nüüd tuleb neid jälgida, suunata ja reaalselt ka tegusid teha. Tegevuskava üks etapp on 2021. aasta EMi korraldusõiguse taotlemine. Siis saaksid need mängijad juba üsna noorelt kõrgetasemelise suurturniiri kogemuse, et 2025 end realiseerida.

Teiseks parema väljundi pakkumine U20 koondise kaudu. Järgmisel suvel meeste koondisel mänge pole ja meil on väga selge siht saada U20 koondisse kokku kõik paremad, esmärk on jõuda EMi A-divisjoni. See tähendaks, et järgmine aastakäik saab juba U20 vanuseklassis kõrgeklassilise suurturniiri kogemuse.

Meie pikaajaline strateegia seisnebki selles, et saaks pidevalt kõrges mängus kaasa mängida.“

Noored peavad saama ka vastutada

Varraku sõnul on oluline noori mitte ainult võtta koondiseõhku nuusutama, vaid anda neile ka vastutust. „Praegune üleminek ei tulnud välja nii nagu algselt plaanitud. Me ei osanud aasta tagasi strateegiat koostama hakates näha ette, et 2018. aasta sügisene aken tekitab niisuguse olukorra,“ vangutas Varrak pead – ta pidas silmas nõnda suurt eemaljääjate armeed. „Tahtsime praeguses „aknas“ kasutada rohkem kogenud mängijaid, olukord lihtsalt kujunes sääraseks.“

Kaks järgmist koondiseakent tulevad sügisel ja talvel. „Noorte juurdetoomine on ja jääb meie selgeks suunaks, kuid see ei tähenda, et vanemad mängijad jääks kõrvale. Kanguril ja Taltsil oli eelmisel sügisel koondise peatreeneriga selge kokkulepe, et nad aitavad talvistes akendes, kuid mitte suvises-sügiseses, sest nende keha ei pea lihtsalt vastu. Nüüd seisab ees uus läbirääkimistevoor. Samamoodi arvestame jätkuvalt, Vene, Timmu, Kitsingu, mitme teisega.

Samas ei unusta me oma põhisihti. Püüame teha nii võimalikult hea tulemuse kui ka luua keskkonna, mis oleks noorte mängijate arenguks võimalikult soodne. Võtta kümme küpset mängijat ja mõni üksik noor pingiotsale pole meie eesmärk.

Noorte nimekiri on praegu koondisse pääsenutest mõistagi pikem. Aga me ei taha nimesid avalikustada, sest mõni võib-olla tõstab nina liiga püsti, kuigi ta pole veel midagi saavutanud, mõni võib end aga nimekirjast puudumise tõttu tunda puudutatuna. Olukorrad muutuvad noorte puhul aga väga kiirelt.

Ma ei ütle, et võit pole tähtis. Võit on väga tähtis. Kõik ju nägid, milline tagasiside tekkis suure kaotuse järel. Samas on tegemist tsükliga, kus meil pole kuhugi tõusta ega kuhugi kukkuda. Palume korvpalliüldsuselt mõistvat suhtumist.“

"Ärme maga praegust momentum'it  maha."

Pärast viimaseid kaotusi istuti ühiselt laua taha ja Varraku hinnangul viimane „aken“ ühendas Eesti korvpallikogukonda, mitte lahutas. „Kindlasti on neid, kes jäävad eriarvamusele. Aga koosolekul valitses sõbralik õhkkond. Pärast viimases aknas juhtunut said kõik aru, et see pole hea ei klubidele, koondisele ega mängijatele. Mõistsime, et iga lüli on tähtis. Klubide edu mõjutab koondise edu ja vastupidi, eriti Eesti-suuruses riigis,“ lausus Varrak.

„FIBA uus süsteem on uus kõigi jaoks. Talvised aknad tekitasid vähem muresid, ehkki seal juba tekkisid probleemid Euroliigaga. Praegune aken on FIBA poolt väga ebameeldivalt sätitud, piltlikult öeldes anti kehv algülesanne. Kõik proovisid endale parima välja võtta, meie riigi puhul kukkus välja kehvalt.“

Alaliidu strateegia noori toetavate punktide seas on veel näiteks Audentese taseme tõstmine, klubide arendamine. „Ütleksin kokkuvõtteks: ärme maga praegust momentum'it maha, püüame noori suunata õigesti ja luua neile häid võimalusi,“ resümeeris Varrak.