Jaansoni saadab olümpiaveele sõudepresident Mardna ise
Sydneys võistlevad lisaks Jaansonile Leonid Gulov ja Andrei Šilin paariskahesel paadil. Eesti Sõudeliidu (ESL) juhatuse otsusel täidavad kaks eraldatud abipersonali kohta Gulovi - Šilini treener Sergei Gluško ja alaliidu president Peeter Mardna.
Presidentidest kuulub Sydney-delegatsiooni ka Ants Veetõusme, kuid kullalootusega vehklejate abipersonali kvoot ulatub viieni.
Katkeid SL Õhtulehe ja Jüri Jaansoni esmaspäeval elektronposti teel toimunud vestlusest.
“Kes sind Sydneys aitama hakkab?”
“Kuna minu abimeest Jaan Tultsi kaasa ei võeta, jääb loota, et Johannes Peetsi tervis vastu peab ja Toomas Tõnise mind paadi sättimisel, tehnilise info töötlemisel ja massaažil abistada saab. (Peets on viievõistleja Imre Tiidemanni treener ja Tõnise Eesti Spordi Keskliidu peasekretär - G.P.)
Saatsin ESLi juhatuse liikmetele märgukirja, mida ei aktsepteeritud. Juhatus ei ole seni ka presidendi olümpiale saatmise otsust põhjendanud, samuti pole teada, milliseid ülesandeid Peeter Mardna täitma hakkab. Ei tahaks uskuda, et temast lihtne olümpiaturist tehti.”
“Kas sinu treener Thor Nilsen sõidab Sydneysse?”
“Minu andmetel osaleb ta Rahvusvahelise Sõudeliidu ja Hispaania koondise akrediteeringuga, nende palga ja ülesannetega. Minule on Nilsen strateegiline juht, ta planeerib treeningud ja koostab üldise tegevuskava. Tehnilise abi rolli täidab viimastel aastatel Jaan Tults.”
Eesti Olümpiakomitee täiskogu kinnitas Mardna, põhiametilt Magdaleena haigla ülemarsti, sõudedelegatsiooni 2. juuni täiskogul. “Tuginesime alaliiduga peetud läbirääkimistele,” ütles EOK spordiprojektide juht Martti Raju.
Neil läbirääkimistel esindas sõudeliitu Mardna, ühtlasi EOK täitevkomitee liige. Sõudeliidu juhatus äsjasel koosolekul otsust ei muutnud.
“Eelmisel sügisel andsime EOK-le olümpiaks valmistumise plaani. Nägime ette, et Sydney sõudedelegatsiooni kuuluvad Mardna, Tults, kaks treenerit ja doktor,” rääkis sõudeliidu peasekretär Tults. “Hiljem pole ma selliseid pabereid üle andnud ega vastavatel nõupidamistel osalenud.”
“Minu vahetamise küsimust polnud seni kerkinud. Ent ega ma pruugiks Sydneysse minna, kui minu vahetamine Tultsiga võiks tulu tuua,” kommenteeris Mardna eile. “Paraku
on Thor Nilsen praegu ainus, keda Jaanson usub. Endise sõudjana võin minagi aidata paati sättida ja vee ääres kiiruslõikude aega võtta. Kutseoskustega suudan anda arstiabi ja masseerida.”
Jaanson aktsepteerib Mardnat kui endist tippsõudjat ja arsti, kuid oma sõnul kuulis ta koostööettepanekust eile esmakordselt.
“Ega muud, kui tuleb uue inimesega harjuda,” kehitas Jaanson õlgu. Ta jättis õhku küsimused: “Miks ma sellest läbi ajalehe teada saan? Miks ei räägita sportlase vajadustest enne, kui määratakse personal? Kuidas saab mind aidata mees, kelle sõnul ma olen Eesti sõudmist põhjalikult häbistanud, nagu ta mullu kirjutas?”
Mardna oli omakorda veendunud, et kontakt ei puudu tema süül. “Aga Jüri tujudele praegu järele anda oleks hukatuslik.”
Sõudeliit arutas viimasel koosolekul, pärast Jüri Jaansoni läbikukkumist Luzerni MK-regatil, kas teda on üldse mõtet Sydneysse saata. Et aga norm oli mulluse MMi 7. kohaga täidetud, polnud äraütlemiseks otsest alust.
“Ma ei oska kehva etteastet ka ise täpselt seletada, tundsin vaimset kokkuvarisemist,” tunnistas Jaanson. “Olin eelnevalt tugevalt treeninud, sealhulgas nädala Barcelona lähistel 35-40kraadises kuumuses. Luzernis tundsin end tuima ja ükskõiksena, ilmselt olin kruvi üle keeranud. Koju jõudes käisin spordimeditsiinikeskuses testimas, selgus, et olen enam-vähem kombes.”
Jaanson ütleb, et ka teda juhendav norralane Thor Nilsen oli Luzernis üsna pettunud, kuid lubas uued soovitused anda.
“Jüri on oma töö teinud - tõesti kahju, et tal pole olümpiamedalit,” hindas Peeter Mardna 1990. aasta maailmameistri Jaansoni visadust. “Kehaliselt on Jüri ehk elu parimas vormis, treenitus võimaldab finaalipääsu. Kuid kapseldudes ta end aidata ei lase, ainus tee oleks kohe Nilseni juurde harjutama sõita.”
Kommentaarid (0)