ESIMESED SAMMUD: Pilt pärineb mullukevadiselt Ratzeburgi regatilt, kus Andrei Šilin (paremal) ja Leonid Gulov saavutasid paariskahesel karjääri esimese kaaluka võidu. (Jaan Tults)

Keerulise teekonna Sydneysse läbisid paariskahelise sõudjad Andrei Šilin ja Leonid Gulov - esimeste seas võitlesid nad Eestile olümpiakoha, viimaste seas kinnitati nende nimed Sydney tiimi.

“Kui teenisime mullu Kanadas olümpiapääsme, polnud rõõmul piiri: elagu Sydney! Tulime koju ja saime teada karmi tõe: “Poisid, oodake, meil on selline süsteem, et olümpiale on teisigi tahtjaid,” meenutas Šilin. Lõplikult vormistas Narva paar Tõnu Endreksoni ja Silver Sonntaki ees paremuse juuli keskel Luzerni regatil.

Kui kaua olite varem koos sõitnud, kui tulite mullusel MM-il kaheksandaks?

Andrei Šilin: Kevadel sõitsime kuu aega paaris, siis hakkas Leonid valmistuma ühepaadil noorte MM-iks. Uuesti saime MM-i eel kaks nädalat treenida. Olime täielikud uustulnukad.

Tänavune hooaeg pole vist nii hästi läinud?

Leonid Gulov: Tippvorm peab saabuma sügisel. Suve esimesel poolel oli ainus eesmärk koduseid konkurente edestada, millega tulime kindlalt toime.

Kuidas hindate sõudeliidu kehtestatud valikusüsteemi, mille järgi pidite enda võideldud olümpiakoha pärast poole suveni konkureerima?

A.Š.: Kindlasti ebaõiglaseks. Rääkisime rivaalidega endisest N. Liidust - kõik imestasid, et Eesti paneb igal võistlusel välja kaks paatkonda.

L.G.: Võinuks kevadel kas või ühe sõiduga paremuse selgitada, aga pidime juuli keskpaigani heitlema. Sellise närvipinge all pole õige olümpiaks valmistuda.

Kas tunnete olümpia eel mingit sisemist värinat? Et tegemist oleks justkui erilise võistlusega.

L.G.: Kui võtta rahulikult, on olümpia sama mis MM-võistlused. Samad osavõtjad, sarnane võistlussüsteem ja tingimused. Aga olümpiaõhkkond teeb Sydney-stardi eriliseks. Seal tunned ennast suure Eesti võistkonna liikmena.

A.Š: Vastutus on suurem. Kogu maa istub telerite ees ja vaatab. Parem oleks küll sellele mitte mõelda.

Millised eesmärgid olete Sydneyks seadnud? Keda peate põhikonkurentideks?

A.Š: Finaalikuuikusse jõudmine oleks hea tulemus.

L.G: Sloveenia paar Iztok Cop - Luka Spik on peasoosik. Tugevad on Norra, Saksamaa ja Ungari. Neli-viis paatkonda on meist üle, teistest võime jagu saada.

Paljud ühepaadisõudjad jõuavad hiljem kahelisele, on ka vastupidiseid näiteid. Mõnele mehele ei sobi paarilisega sõitmine kuidagi. Milliseid omadusi nõuab paariskahesel sõitmine?

A.Š: Põhimõte seisneb selles, et kaks meest sõidaksid kui üks tervik. Hea, kui paar moodustatakse sama treeneri õpilastest. Siis tuleb vaid nüansside kallal töötada.

L.G.: Tõmmete rütmi määrab eessõudja ehk Andrei. Minul tuleb teda järgida ja võimalikult vähe segada.

Mida peate endi tugevaimaks küljeks?

L.G.: Pikkust!

A.Š.: Olen jälginud vanemaid ja võimsamaid konkurente. Nad peaksid meid võitma, aga ei võida. Järelikult oleme neist tehniliselt paremad.

Kuidas valite taktika, kas armastate kiirelt startida või lõpus juurde panna?

L.G.: Sõltub hetkevormist. Kui tunned end hästi, võid kohe täistempoga panna. Kiirust valides tuleb ka arvestada, millise ülesande püstitasid.

A.Š.: Enne sõitu lepime kokku, kus tuleks tempot tõsta. Kuid taktika valik sõltub vastastest ja sõidu käigust. Mõnikord oled kellestki taga, aga tunned, et võidad teda kindlasti. Teinekord mõistad liidrikohal sõudes, et niikuinii esikohta ei hoia.

Pole kerge püsida aastaid sõudmise juures. Millist iseloomu see nõuab?

L.G.: Kui sa pole fanaatik, ei saavuta midagi. Tihti tuleb treenida hommikust õhtuni. Meie alal loeb läbitud kilomeetrite arv väga palju.

A.Š: Kannatlikkust läheb vaja, sest tulemus ei saabu üleöö.

Mis saab pärast Sydneyd? Kas istute ka nelja aasta pärast Ateena OM-il kahepaadis või hakkate ühelisel üritama? Näiteks, kui Jüri Jaanson loobuks.

L.G.: Pole nii kaugest tulevikust mõelnudki. Vaatame, mis juhtub.

A.Š.: Jaansoni lahkumist ei pea ootama, vaid teda tuleb võita!

Andrei šilin

Sündinud: 28. augustil 1978

Pikkus ja kaal: 196 cm, 88 kg

Treenerid: Sergei Lvov, Sergei Gluško

Parim saavutus: 8. koht MMi paariskahesel (1999)

Leonid Gulov

Sündinud: 29. septembril 1981

Pikkus ja kaal: 199 cm, 90 kg

Treener: Sergei Gluško

Parimad saavutused: noorte maailmameister ühepaadil (1998 ja 1999), 8. koht MMi paariskahesel (1999)

Sõudjatee algus

Andrei Šilin 1990. “Tol ajal oli sõudmine Narvas populaarsem. Nüüd võiks meie eeskuju noori nakatada: tahame ka olümpiale! Aga kahjuks ei mõju.”

Leonid Gulov 1995. “13aastaselt on paras aeg sõudmistrenni minna. Kui liiga noorena alustad, lähed paadiga ümber.”

Kodulinn Narva

Šilin: “90 000 elanikuga linn on parajalt suur, seal on kõik olemas. Kui lähed üle silla Ivangorodi, astuksid justkui ajas tagasi. Narva naastes mõistad: oled jälle Euroopas!”

Narva popimad spordialad on poks, jalgpall ja jäähoki. “Vaatemängulised alad tõmbavad publikut, sõudmist ei mõisteta.”

Treenivad riigipiiril

Šilin: “Narva jõele ei tohi minna hommikul enne kella kaheksat ja õhtul pärast kaheksat. Paadil peab olema number ja tema väljasõit registreeritud. Sõudmisel ei tohi kalduda jõe keskkohani, vaid jääda Eesti-poolse kalda ligidale.”

Eesti keel

Šilin: “Saan kõigest aru ja lihtsamatel teemadel võin kaasa rääkida. Kõige enam annab kasu praktika sõudmislaagrites.

Gulov: “Kahjuks kukub kehvalt välja. Andrei on minu tõlk.”

Harrastused

Šilin: “Armastan kala püüda. Seal lõdvestun paremini kui diskol. Aga Ljonja ei salli kalapüüki.”

Gulov: “Vaatan televiisorit. Spordisaated on muidugi lemmikud, eriti meeldivad jooks, rattasõit ja suusatamine.

Pruudid

Šilin: “Kindlat tüdruksõpra pole. Samuti Ljonjal.”

Gulov: “Milline tüdruk kannatab välja, kui oled peaaegu terve suve võistlustel või laagrites?”

Šilin: “Mis siin suvest rääkida! Tavalisel päevalgi oled surmväsinud. Kuidas sa lähed neiuga kohtama, kui suudad õhtul vaevu voodini roomata!”

Gulov: “Ega me mingid pühakud ole. Kui tuleb puhkus, siis käime pidudel lõõgastumas.”

Mida teevad Šilin ja Gulov, kui olümpiastardini jääb...

62 päeva

Panid Šveitsis paadi Sydneysse sõitvale lennukile.

“Äsja ostetud Empacher on nüüd juba jõudnud olümpialinna.”

49 päeva

Esinevad juunioride MM-võistlustel Kopenhaagenis.

“Sõidame vana paadiga, kuid eesmärk on ainult kuldmedal.”

40 päeva

Alustavad Pärnus viimast 20päevast treeningulaagrit.

“Treener on selle laagri plaani paika pannud lausa tundide kaupa.”

15 päeva

Lendavad Sydneysse.

“Lend pole raske võrreldes järgneva aklimatiseerumisega. Kaks-kolm päeva käid ringi nagu unes. Elama hakkame sõudekanali äärses olümpiakülas.”

2 päeva

Marsivad avatseremoonial.

“Tahaksime osaleda. Kui seal tuleb kaua püsti seista, võib ülejärgmise päeva stardile mõjuda. Ent samas annab avamine positiivseid emotsioone.

4 tundi

Ärkavad.

“Et peame vähemalt kolm tundi enne starti hommikust sööma, tuleb tõusta pool viis hommikul.

40 minutit

Tõstavad paadi vette.

“Soojendus algab kuival maal sörgi ja venitusharjutustega. Vees läbime enne starti kuus kilomeetrit.”

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Asso Ladva
Telefon 51993733
asso.ladva@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis