Jüri Jaanson on tusane, sest paat ei lenda. “Mõnikord tajun sõudes lennutunde lähedust. Siis olen elevil, kuni jälle selgub - kõik oli vaid viirastus.”

“Olen teinud rohkem tööd kui kunagi varem,” ütleb 34-aastane eksmaailmameister. “Puuduvat tunnet tööga ei saa. See tuleb vist Jumalalt.”

On teisipäeva hommik, Jaanson lõpetab Pärnu jõel 17-kilomeetrilise treeningu. Tunni pärast kallistab ta tütretirtse, vinnab Empacher-paadi Toyota katusele, sõidab 310 km Narva ning teeb seal teise treeningu.

Neil päevil 13 suve tagasi sõudis Jaanson end oma esimesel MMil viiendaks. Toonaste rivaalide aerud ripuvad ammu seinal ja ehk viimast lennutunnet otsiv pärnakas sõnab süngelt: “Üks ämber hakkab vist tühjaks saama.”

Tiit Karuks kirjutas juba kaheksa aasta eest sinu “ liigagi tõsisest ellusuhtumisest ja õrnast, argi- ja spordielu võngetele valuliselt reageerivast iseloomust”. Tal oli õigus.

Küllap. Olen mõningaid asju tõesti ülemäära südamesse võtnud. Ja nüüd olen kulunud.

Kehaliselt oled vahvam kui kunagi varem?

Laele lähedal, aga nii ei saa mõõta. Kasu tõuseb ainult sellest jõust, mis lihaste, hinge ja perfektse soorituse koostööl aerudesse läheb.

Kas sa Pärnu teatri suurepäraseid suvelavastusi oled vaatamas käinud?

Teater pole vaegkuuljatele.

Kas sa üldse kunagi päriselt puhkad?

Tütarde seltsis puhkan, viiene Anita on juba asjalik. Sõidab rulluiskudega. Ma vaatan pealt, sest ei julge enne olümpiat kontidega riskida.

Kaks kuud tagasi olid Greta sünni juures?

Jah, eelmisel õhtul jõudsin võistlustelt koju. Ka Anita sünni juures olin, ja ehk nende hetkede läbi mõistangi - sõudmine pole ilmas kõige tähtsam.

See teadmine peaks vaimu tugevaks tegema, aga sina lased end raputada. Kui sõudeliit saadab sinu abimehe Jaan Tultsi asemel Sydneysse president Peeter Mardna, võiksid pea kuklasse lüüa ja hüüda: “Kurat, minusugune tuleb igal moel toime!”

Kurat, ma ju tulengi! Alati olen tulnud!

Kuigi Jaaniga oleks lihtsam. Sõudeliidu juhatuse otsus tähendas suurt pettumust.

Olete nüüd Mardnaga, kes sind Sydneys ise aidata lubas, kohtunud?

Ei.

Rääkinud?

Ei. Kas ma peaksin?

Mis on pärast eelmise suve MMi 7. kohta hästi, mis halvasti läinud?

Hästi on kõik, mis puudutab otseti treeninguid. Harjutanud olen korralikult ja suure mahuga, tervis on vastu pidanud.

Halvasti on ainult see, et fiilingut pole. Augusti keskel algavad vormitreeningud. Siis fiiling kas tuleb või... ei tule.

Läbikukkumist Luzerni regatil seletasid Hispaania kuumusest ja ränkadest treeningutest tingitud üleväsimusega. Palju sa vaimul heituda lasid?

Mis ühikutes sa vastust ootad? Igatahes Luzernis võitlusvaimu polnud, olin toimuva vastu ükskõikne.

Palju neid sõudjaid võib olla, kes praegu sama tusameelselt lennutunnet ootavad?

Palju muidugi. Praegu ei mõelda vastaste, vaid iseenda võitmisele.

Sinuvanune pole ühepaadisõudmises olümpiat võitnud.

Eelkõige tahan Sydneys veel kord õiget sõidumõnu tunda. Koht kaheksa hulgas rahuldaks, kõik ülespoole tähendaks õnnestumist. Võita oleks tore, ent ma vaatan asjadele reaalselt.

Kas läbipõrumine tähendab su karjääri lõppu?

Mõtlen sellele pärast olümpiat, ei päevagi varem.

Kardad sa tulevikku?

Kardan küll. Mul pole haridust, olen profina sõudnud. Tuleviku kindlustamine polnud Liidu koondise ajal võimalik. Praegu oleks, aga mul ei ole sellist taset.

Küll ma pere kuidagi ära toidan, aga väike hirm on naha vahel küll.

Su MM-kuld jääb ometi alles.

Jah, ma võin endale öelda: “Aga ühel suvel olin mina, Jaanson, maailma parim!” See mõte annab rahuldust ja kinnitab, et ma pole oma teed asjata käinud.

Jüri Jaanson

Sündinud: 14. oktoobril 1965.

Pikkus, kaal: 192,5 cm, 94 kg.

Klubi: SK Pärnu.

Strateegiline juht: Thor Nilsen, Norra.

Abimees: Jaan Tults.

Olümpia: 1988 - 8. koht, 1992 - 5. koht, 1996 - 18. koht. Läheb Tõnu ja Toomas Tõnistega neljandale olümpiale. Varem on eestlastest neljal olümpial esinenud vaid Jüri Tamm.

MM: kuld 1990, hõbe 1995, pronks 1989, 5. koht 1987, 7. koht 1999.

MK: üldvõit 1990 ja 1995.

Tunnustused: Eesti parim sportlane 1990 ja 1995, Eesti lippur Atlanta olümpia avamisel.

Pere: abikaasa Tatjana Jaanson-Borissova, endine N. Liidu koondise sõudja; tütred Anita (5) ja Greta (2 kuud).

Ütlemisi pärast Atlanta-krahhi

Tööst: “Olen nõus end laibaks töötama, aga tahan, et laipa pärast vedelema ei jäetaks.”

Võitjast ja kaotajast: “Kui olen laineharjal, ei vaja ma nõu ega abi. Klopin rinnale, jutus domineerib sõna “mina”. Võidumees võib igasuguseid asju rääkida, tema jutt meeldib ka lugejale, ta kiidab konkurente. Kaotaja - olgu ta seesama inimene - räägib muust, urgitseb eneses. Kaotaja vastab tihti: “Ma ei tea!”

Treeneritööst: “Kui kunagi tuleb üks sportlane ja ütleb, et teda lahutab tipust väike kriim - äkki sina, Jüri, oskad aidata... Vaat siis ma proovin. Palka ma proovimise eest ei küsi.”

Pildistab huviga

“Pildistamisse olen jõudumööda investeerinud. Õpin praegu aparaati tunnetama, liikuvaid objekte - lapsi, hobuseid - jäädvustama. Avaldamiseks ma pilte ei anna, need pole veel vajalikul tasemel. Mõnega võin juba proffide, näiteks Lembit Peegli juurde nõu küsima minna. Mu fototulemused oleks paremad, kui rahakott võimaldaks kõikidest kaadritest pildid teha.”

Paat reisib omapäi

Jüri Jaanson harjutab praegu vanal Empacheri paadil. Tema uus, turul üle 80 000 krooni maksev Filippi reisib juba Austraalia poole - viijaks Empacheri firma. “Kohtume Filippiga 4.septembril!” loodab Jaanson.

Mida teeb JÜRI JAANSON, kui olümpiastardini jääb...?

47 PÄEVA Alustas Narvas kuuepäevast laagrit.

“Otsustasime abimees Jaan Tultsiga nädalaks üksnes spordile keskenduda. Pärast läbikukkumist Luzernis vaatas strateegiline juht Thor Nilsen mu treeningukava üle, kuid suurt ei muutnud. Sõuan praegu suhteliselt palju ja rahulikult.”

40 PÄEVA Kolib tagasi kodusesse Pärnusse.

“Teised olümpiamehed Andrei Šilin ja Leonid Gulov tulevad ka laagrisse, teeme ehk veidi ühistööd.”

35 PÄEVA Jätkab Pärnus või sõidab kaheks nädalaks Hispaaniasse.

“Nilsen tahtis, et oleksin Banyolesis, kuid näen kolme küsimärki.

Pärnus püsivad praegu soodsad ilmad, Püreneel aga võib valitseda kuumus, mis mu enne Luzerni peast ja jalust nõrgaks võttis.

Nilsen ise on laagris üksnes ühe nädala.

Ning kui Hispaania koondist esindavad laagris vaid kaks olümpiale pääsenud kahepaati, pole õigeid partnereid ka.

Muidugi, kui Nilsen jääb mu vastuväidetele vaatamata nõudmise juurde, ma lähen.”

29 PÄEVA Kui on Pärnus, sõuab Eesti meistrivõistlustel.

“Aga see võistlus pole mulle praegu oluline.”

15 PÄEVA Sõidab Austraaliasse.

“Lähen koos Nilseni ja tema hoolealuste - hispaanlaste ja iirlastega - Sydneyst 30 km kaugusele laagrisse.”

4 PÄEVA Saabub olümpialinna.

“Jõuavad kätte need viimased päevad, mil võin lennutunde leida. Oleks fantastiline, kui leiaksin!”

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis