Korvpall

Suri korvpalli maailmameister Maret-Mai Otsa-Višnjova 

Toimetas Kaarel Täll, 4. mai 2020 11:58
Maret-Mai Otsa-Višnjova.Foto: https://www.muis.ee/
Laupäeval, 2. mail lahkus siitilmast Eesti korvpalliajaloo teenekaim naiskorvpallur, maailmameister ja neljakordne Euroopa meister Maret-Mai Otsa-Višnjova (22.02.1931-02.05.2020).

Ta lõpetas 1950. aastal Tartu 3. keskooli ja 1955 Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonna. Alustas korvpallitreeninguid 1946. aastal Tartu Laste Spordikoolis.

Samal teemal

1949 hakkas Otsa-Višnjova treenima Edgar Naaritsa käe all Tartu Ülikooli naiskonnas. Kuulus 1952-60 keskmängijana Nõukogude Liidu koondisse.1963 asus elama Minskisse. Abikaasa juhendamisel võistles 1963-67 Valgevene koondises ja Minski Dünamos (tuli viiel korral Valgevene meistriks) ning 1967-71 ja 1976 Kohtla-Järve Eesti Põlevkivi naiskonnas. Tegutsenud ka korvpallikohtuniku-sekretärina. Otsa-Višnjova oli Kalevi Kohtla-Järve Laste ja Noorte Spordikoolis õppealajuhataja (1967-70) ja Kohtla-Järve 14. ja 16. keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja (1966-91), töötanud Lastestaadionil ja raskejõustikukoolis (1991-94). Ta oli mitmete riiklike teenetemärkide kavaler ja valiti 2010. aastal Eesti korvpalli kuulsuste halli.

Otsa-Višnjova tuli 1959. aasta maailmameistriks ja oli läbi aastate Nõukogude Liidu koondise stabiilsemaid ja mitmekülgsemaid mängijaid. Medalikollektsiooni täiendasid aastatel 1952, 1954, 1956 ja 1960 võidetud EMi kuldmedalid ning 1958 hõbe, rahvusvahelistel noorsoomängudel 1953, 1955 ja 1957 kuld, ülemaailmsetel üliõpilasmängudel 1954 hõbe. Mänginud 1949-63 Eesti koondises ja Tartu Ülikooli esinduskoosseisus: 1961 Euroopa Karika poolfinalist, 1957-60 Nõukogude Liidu meistrivõistluste hõbe. Ta tuli 1950-63 seitse korda Eesti meistriks.

Kõige paremini on Maikat iseloomustanud naiskonnakaaslane Aime Kraus-Tobi: „Otsa oli Eesti naiskonna esimene number, korvpallipubliku lemmik. Köitsid tema võluvalt naiselik olek, siiras naeratus ja meisterlik mäng. Naiskonnaliikmete hulgas oli ta tagasihoidlik, kindlate veendumustega, alati heasoovlik, konflikte vältiv kaaslane.”

Tal oli lisaks oskustele palliplatsil loomupärane kunstianne, mis jäi mängija-aastail oma järge ootama. Hiljem asus ta oma kunstialaseid oskusi täiendama ülikooli juures kunstikabinetis. Tema linoollõiked, akvarellid, pisiplastika ja eksliibrised pälvisid esikohti taidluskunstnike näitustel ning said kiitvaid hinnanguid spetsialistidelt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee