Eigo Kaljurand.
Spordiblogi
6. mai 2020, 19:14

Eigo Kaljurand | Vabanduskiri tippspordile

Viimasel kahel kuul on olnud aega, et süüvida tippspordi olemusse. Pean tunnistama, et olen olnud liiga kriitiline ja leidsin üles oma sisemise Jüri Ratase. Nii panenegi selga oma kõige uhkema valge kampsuni, et vabandada spordi ees.

Esiteks vabandan jalgpalli Euroopa meistrivõistluste korraldajate ees. Tegelikult vaataksin hea meelega ka 24 meeskonnaga turniiri ja pole see supp midagi liiga lahja. Lisaks pole hullu sellest, et võistlus toimub üle Euroopa erinevates linnades ja ei meenuta "päris" EMi. Mis seal vahet on?

Vabandan ka Eesti jalgpalli meistriliiga ees. Viimasel kahel kuul oleks hea meelega staadionil külmetanud ja natuke liiga kallist õlut joonud. Pole see tase midagi nii hull ning 36 mängu on täiesti okei graafik. Jumal tänatud, et kohalik jalgpall varsti tagasi on!

Ühtlasti palun andeks suurliigade ees. Jalgpalligraafiku tihedusest tekkinud küllastus on unustatud ja ka Meistrite liiga alagrupimängud oleksid praegu väga sobiv vaatamine. Ja mis sellest, et poolfinaalides on alati Barcelona, Real Madrid ning Müncheni Bayern. Parem ikka, kui mitte midagi! Ühtlasi on natuke piinlik, et olen viimastel aastatel nii vähe Saksamaa Bundesligat vaadanud ja luban selle vea mai teises pooles parandada.

Siinkohal vaatan silma ka kohalikule korvpalliliigale ja pean tunnistama, et tegelikult on see olematu probleem, et meeskondades on natuke palju võõrleegionäre. Muretult elab üle ka selle, et enne hooaja algust on teada, et Kalev/Cramo võidab. Lisaks pole hullu, et Kalevi VTB liiga võidud tulid sageli nii, et kohalikud poisid ei saanud väga palju mänguaega.

Samuti ei näi see enam probleem, et pikk ja põnev Euroliiga hooaeg lõpeb vaid paarimängulise Final Four’iga. Natuke tobe võib ta tunduda, aga las olla. Ka ookeanitagune NBA, kus tippklubid mängivad enam kui 80 põhihooajamängu, ei tundu ülepaisutatud ja puine.

Loomulikult vabandan olümpiamängude ees. Jah, võistluse graafik on tihe ja täis kummalisi spordialasid. Teisalt on see ju aastas ainus kord, millal vaatad kärestikusõitu, triatloni ja vibulaskmist. Samuti poleks üldse hullu, kui ülekannete vahel oleks reklaamipausid. 

Hea meelega vaataksin praegu ka nigelast veebiülekandest epeevehklemise MK-etappi, kahevõistlust, kohaliku võrkpalli või ükskõik millist eestlaste osalusel toimuvat spordisündmust. Peaasi, et midagigi tagasi tuleks.

Pagan, isegi Therese Johaugi valitsetud naiste murdmaasuusatamine ei tundu enam maailma kõige mõttetum vaatamine. Vist.