Eesti sulgpallitipud Karl Kert (punases särgis) ja Hans-Kristjan Pilve treener Rainer Kaljumäe näpunäidete järgi Toome tenniseväljakul harjutamas.Foto: Aldo Luud
Kaspar Koort 7. mai 2020 17:01
Ilmselt on paljud oma kaunil lapsepõlveajal õe-venna või mõne sõbraga koduaias või mujal värskes õhus reketiga sulgpalli toksinud, kuid tippspordi mõttes on sulgpalli näol olnud selgelt tegemist ikkagi sisealaga. Ent koroonapandeemia võib siingi teha oma korrektiivid ning meie sulgpallurid ongi asunud olude sunnil treenima õues.

Tõsi küll, üldfüüsilist põhja on sulgpallurid värskes õhus ladunud ka varasematel aegadel, kuid reketid on selleks ajaks jäetud saali, sest tuul mõjutab seda mängu ehk hapra sulgpalli liikumist lihtsalt liiga palju. Ent praegu pole midagi parata: et üldse reketiga midagi teha saaks, tuleb olukorraga kohaneda ja õues möllata, sest siseruumidesse lihtsalt ei lubata.

Eesti sulgpallikantsiks on kujunenud Tartu ning üks sealsetest suurtest klubidest, Veeriku Badminton otsustaski trennid välja kolida. Nimelt oli klubi treener Rainer Kaljumäe kuulnud, et Toomemäe külje all asuvas tennisekompleksis on olemas ka miniväljak ning ta võttis kompleksiga ühendust, et asja uurida.

Selgus, et sellel väiksel väljakul on olemas lausa sulgpallijooned ja nii on Veeriku Badmintoni sulgpallurid eesotsas Eesti absoluutsesse tippu kuuluvate Karl Kerti ja Hans-Kristjan Pilvega seal nüüd nädala jagu harjutanud.

„Oleme ikka olnud saalihundid, kuid ausalt öeldes mulle kui treenerile näeb see tegevus siin väga hea välja. Jah, tuule tõttu ei saa siin pikemaid mänge maha pidada ja tuleb piirduda üksikute löökidega, kuid kruusakattega väljakult saavad mängijad väga hea koormuse. Tõuked ja pidurdused on siin natuke järsemad kui saalis, kuid liikumine ise on samasugune. Jalad saavad rohkem tööd ja süvalihastele on see väga hea, ainult tuleb jälgida, et mõnd vigastust külge ei korjaks,” kõneles 2017. ja 2018. aastal Eesti sulgpalliliidu poolt aasta treeneriks valitud Kaljumäe.

Ta lisas, et just vahelduse mõttes on õuetreeningud sulgpallurite jaoks väga head ning isegi siis, kui tipud tagasi saali lubatakse, viiakse ilmselt nii mõnedki harjutuskorrad jätkuvalt läbi õues. Laste ja noorte jaoks on väljas treenimine praegu niikuinii ainus võimalus.

Üldises plaanis ei näe Kaljumäe koroonaajastut siiski liiga traagilisena, kuna sulgpallurid on saanud teha muid asju, et end sel kombel sportlikus võtmes uuele tasemele viia. Põhiline murekoht on see, et kui pikalt reketiga trenni teha ei saa, mõjub see negatiivselt tunnetusele, mis on aga sulgpallis üks kesksemaid asju. „Karl Kert sai õnneks Raul Mustaga Audenteses trenni teha, nii et tal vedas,” täpsustas Kaljumäe.

Ent treeneri arvates pole sugugi välistatud, et juba lähitulevikus saabki sulgpallist ala, mida külmematel aegadel mängitakse saalis, soojemal perioodil aga õues. Nimelt on rahvusvahelise sulgpalliliidu eestvedamisel arendatud spetsiaalne õues mängimise sulgpall, mis on võrreldes tavalise sulgpalliga aerodünaamilisem ning mida tuul peaks märksa vähem mõjutama. Praegu treenivad meie sulgpallurid veel tavaliste sulgpallidega, kuid peagi peaks esimene partii airbadmintoni ehk õuesulgpalli mänguvahendeid ka Eestimaale jõudma.

Selline näeb välja õuesulgpalli mänguvahend. See on tavalisest sulgpallist märksa vastupidavam, kuid maksab sama palju ehk umbes 2.50 eurot tükk. Palli eesotsas on ka väikesed lohud. Foto: quora.com

„Nende pallidega on mängitud ka varem, kuid koroona andis sellele protsessile hoogu juurde,” rääkis Kaljumäe. „Muidugi pole see päris sama sulgpall nagu saalis, sest mäng on lihtsakoelisem ja paljud tavasulgpalli löögid kaovad seal ära, kuid seda saab mängida erineva pinnase peal, olgu kruusal, liival või asfaldil. Nii et ma usun küll, et õues mängitaval sulgpallil on potentsiaali saada millekski asisemaks kui seda on lapsepõlvemälestus reketiga sulgpalli toksimisest.”

Kaljumäel on kindel plaan rajada mõni õuesulgpalliväljak ka Tartusse, kas Anne kanali äärde või Veeriku kooli juurde. Ta kavatseb selle idee esitada Tartu linna kaasava eelarve arutelusse ning usub, et asjal on jumet.

„Välivõrkpalliväljakuid rajatakse ju palju üle Eesti, miks mitte ei võiks olla meil ka sarnaseid välisulgpalliplatse, eriti kui nüüd on olemas ka spetsiaalsed pallid, tänu millele saab mängida ka siis, kui peaks puhuma tugevam tuul,” arutles Kaljumäe.