Nõmme Kalju president Kuno Tehva: kõige suurem väljakutse on ellu jääda!

Kuidas on Nõmme Kalju selle pika karantiiniaja üle elanud? Kuidas klubi on majanduslikult hakkama saanud?

Rasked ajad näitavad ära, kui sügaval on sinu juured, kui palju hoolitakse sellest, mida sa seni teinud oled, ja millised on väärtused, millele oled ehitanud oma organisatsiooni.

Meie klubi eesliin (sponsorid, toetajad, lapsevanemad, fännid, kogukond, kollektiiv) on olnud väga toetav ning oleme neile selle eest äärmiselt tänulikud. Kalju kollektiivi jaoks on karantiiniaeg olnud ühelt poolt väga töine ja teiselt poolt enese ja maailmaga rahu tegemise aeg. Meie jalgpalliklubi üheks suuremaks väärtuseks on inimene ning sellest lähtudes oleme pingutanud selle nimel, et hoida kõigil leib laual. Oleme siiani sellega hakkama saanud, kõik inimesed on tööl ja palkade kallale pole pidanud minema, loodame, et see on ka edaspidi nii.

Sportliku poole pealt vastan lühidalt: esindusmeeskond on hooajaks valmis, karantiiniaega pole treenerid raisku lasknud minna.

Kuidas on läinud meeskonna esimesed kontaktsed treeningud?

Kõik treeningud on läinud professionaalselt nii klubi, treenerite kui ka mängijate poolt vaadatuna. Suhtume tõsiselt COVID-19ga kaasnevatesse piirangutesse ja peame õppima sellega koos elama. Ootame liiga algust suure huviga ja nagu ütlesin, oleme selleks valmis.

Inglise meedias on juttu olnud, et osal jalgpalluritel on hirm naasmise ees. Milline on olukord Kaljus ja klubi mängijatega?

Viirusega seonduv on riigiti erinev. Kaljus hirmu ei ole, käitume targalt ja vastutustundlikult, sest elu peab edasi minema. Nii palju kui olen kuulnud, on ka teistes Eesti klubides valmisolek ja soov kiiresti jalgpalli juurde naasta.

Jalgpalli meistriliiga taasalustab praegu tühjade tribüünidega. Sellist kogemust varem pole olnud. Milliseid väljakutseid see uus olukord toob?

Mõistagi on väljakutseid palju, esimeseks ja kõige olulisemaks väljakutseks on säilitada kümnete aastatega ehitatud struktuurid ja klubiline tegevus, tuleb jääda ellu. Kõik muu on kohanemine ja nutikad lahendused. Mina olen optimistlik, sellest kriisist on palju õppida, peame uues olukorras korrigeerima oma tegevusi ja eelkõige ka suhtumist. Saame hakkama!

Mis on sul endal aidanud nii pika aja jalgpallita hakkama saada?

Isiklikus plaanis olen olnud Läänemaal, oma esivanemate talus ja jalgpallitööst vabal ajal teinud füüsilist maatööd. Söön küüslauku, kütan suitsusauna, hoian immuunsüsteemi korras ja juhin protsesse. Võib-olla kõlab imelikult, aga ma olen üks nendest, kes arvab, et see kriis on meie inimkonnale vajalik. Jalgpallita ma pole õnneks olnud, sest jalgpall pole ainult see osa, mida näeme telerist, selle taga olevad protsessid on minu jaoks sama huvitavad kui mäng ise.