7 VÕTIT | Flora rünnakud põrkusid vastu Tammeka kaitsemüüri, publikukeeld avas mängust uue dimensiooni

1. Mis otsustas mängu saatuse?
Mõlema meeskonna kaitsekvaliteet ületas rünnaku oma. Flora ründaja Rauno Sappinen suunas küll 49. minutil palli peaga väravasse, kuid oli Martin Milleri tsenderduse hetkel suluseisus, nii et tabamus ei lugenud.

Tammeka peatreener Kaido Koppel valis mänguks viiese kaitseliini, mis õigustas end täielikult. See võttis Floralt äärtelt, kust neil meeldib nii kasti murda kui ka tsenderdada, ruumi vähemaks. Esimese poolaja teises pooles tundus, et Koppel lõikab 17aastase Alfred Tammiksaare ennistamisega vasakkaitsesse näppu, sest kõrgliigadebütant oli positsioonivalikuga tihti hädas, kuid lõppkokkuvõttes Flora sedakaudu väravani ei jõudnud.

Ei jõudnud ka teisiti. Kõige lähemal oli ilmselt paremkaitsja Michael Lilander, kelle madala kauglöögi tõi Karl Johan Pechter 61. minutil altnurgast ära. Tammekal oli paar sellist olukorda, kus pall käis ohtlikult värava eest läbi või jäi sinna Flora vaatevinklist lubamatult kauaks vedelema, kuid Ingmar Krister Paplavskise võimeid korralikult proovile ei pandud.

Oodanuks, et Tammeka suudab  või vähemalt püüab rohkem ära kasutada pikkuse ülekaalu, mida Tristan Koskor ja Sten Reinkort Flora keskkaitsjate Enar Jäägeri ja Märten Kuuse vastu omasid, kuid Tartu ei otsinud sisuliselt üldse neile peapalle.

2. Kas koroonapaus on silmanähtavalt mängukvaliteeti räsinud?
Ei. Premium liiga mängijad ja treenerid hoiatasid intervjuudes ette, et pausi järel on oodata üleüldist rabedust, sest mängutunnetus, koostöö ja ruumitaju on tavapärasest kehvemad.

Jutt arusaadav, aga Flora – Tammeka matši kohta oleks küll patt nuriseda. Tartlased kombineerisid sisuliselt avaminutist vaatemänguliselt, Floral mäng käivitus aeglasemalt, aga siinkohal tasuks kiita pigem Tammeka kaitsetööd, kui vaadata koroonaviiruse otsa. Kokkuvõtvalt, kindlasti saavad mõlemad nii individuaalsel kui ka meeskondlikul tasandil juurde panna, aga kamoon, see on ju hooaja teine voor! Tegelikult oli väga nauditav lahing suurepärasel murul.

3. Kuidas oli jalgpalli vaadata ilma publikuta?
Huvitav, väga huvitav. Ütlen ausalt, et läksin mängule ses osas suhteliselt skeptiliselt. Kartsin sellist veidrat treeningmängu atmosfääri, kui pole Flora fännirühmituse Viienda Sektori laule ja muud jalgpallimänguga kaasnevat melu. Kõike seda polnudki, aga see avas täiesti uue dimensiooni.

Nimelt oli tribüünil tohutult põnev kuulata suhete rägastikku, mis platsil ja selle kõrval hargnes. Kuidas üksteist juhendati, julgustati, utsitati ja kui vaja, ka pahandati. Kuidas püüti kohtunikke mõjutada ja nii edasi. See oli omamoodi ehe ja vahetu jalgpallikogemus. Ei mingit helifiltrit, sisuliselt iga viimne kui sõna oli kuulda (väljaarvatud salajutud muidugi).

Vaevalt oleks fännilaulu taustal kuulnud, kuidas tulivihane Kevin Aloe karjub omadele: „Ärme pressi sealt, kui ei saa. T*ra, kui see vend pöörab, siis on meil per**es kohe!“ Või kuidas Jürgen Henn õpetab Rauno Sappineni, kes avanes nurgalipu juurde: „Ära tule, Sapi, nii palju!“

4. Kes oli platsi parim?
Tartu vaim. See 0 : 0 viik oli Tammeka meeskondliku, visa ja iga mehe ennastsalgava kaitsetöö tulemus, mille taustal oleks patt kedagi eriliselt tribüünile tõsta. Kui, siis Pechterit võib kiita paari suurepärase tõrje eest. Eriti 88. minutil tehtud Mark Anders Lepiku lähilöögi pareerimise eest.

5. Mida peavad meeskonnad järgmis(t)eks matši(de)ks esmajoones parandama?
Flora – standardolukordade lahendamist. Konstantin Vassiljev sai proovida nii nurga- kui ka karistuslöögist. Nii paremalt kui ka vasakult, aga tõsist ohtu ei kujutanud neist ükski. Vahel ebaõnnestus tsenderdus, vahel olid kaitsjad või väravavaht Karl Johan Pechter tublid. 

Tammeka – löögikohtade tekitamist. Tartlased liigutasid palli korralikult, aga viimane sööt, tsenderdus või pete jäi tihtilugu puudu, mistap said nad 90 minuti jooksul vaid paar korda löögile. Neist ohtlikem oli Andre Paju üritus 76. minutil, kuid pall lendas otse väravavaht Ingmar Krister Paplavskise peale.

6. Mida ütlesid asjaosalised?
Tammeka peatreener Kaido Koppel: "72 päeva on piisavalt pikk aeg, et vaadata kümneid ja kümneid Euroopa tippliigade mänge. Seal kasutatakse igasuguseid huvitavaid taktikaid.

Mäng, millest kõige rohkem kopeerisime, oli Red Bull Leipzigi võõrsilvõit Tottenhami üle (19. veebruaril Meistrite liiga 1/8-finaalis – M.T.). Nad mängisid seal kaitses sama asetust. Nägime, et suudame seda kasutades Florat üllatada huvitava pressinguga.

Muidugi [see] toimis. Oli näha, et vastastel tuli mõnes kohas mees harjumatu suuna peal ette. Jah, nad suutsid mängu lõpus värava ees ohtu tekitada, aga esimesel poolajal polnud võimalustes kvaliteedivahet. Oli meil midagi kasti lähedal, oli neil. Pechter ei pidanud ulmetõrjeid tegema. Võimalused tekkisid viimasel viiel pluss lisaminutitel. Vastas oli täielik Eesti tippklubi, see pole lihtne ülesanne. Jääme rahule, ei tasu kurta."

Flora peatreener Jürgen Henn: "Natuke võib-olla üllatas meid see viiene [kaitseliin]. Olime selleks teoorias valmis, aga meil polnud trennis praeguses seisus aega seda läbi teha. Teoorias teadsime, kuidas nende vastu mängida, aga läks natuke aega kohanemiseks, kuidas neid pressida ja kuidas palliga mängida. Mida mäng edasi, seda paremini leidsime kohad üle.s

Esimesed 10 minutit olid kindlalt Tammeka, päras seda hakkasime järjest enam kasti ja väravale lähemale pääsema.

Värske emotsiooni pealt tundub, et tegime piisavalt, et vähemalt 1 : 0 leida. Teadsime, suureskoorilist mängu ei tule ja lihtsalt meile väravat ei anta. Lõpuks jäigi viimane sööt, viimane löök, viimane pallitabamine puudu. Nurgalöökideni ja vastase kasti jõudsime päris tihti, eriti lõpus, aga tunnen hetkel, et tegime piisavalt palju, et 1 : 0 võita. Tammeka muidugi kaitses isuga."

Tammeka vasakkaitsja / wingback Alfred Tammiksaar: "Erilist pinget või närvi polnud enne mängu, oli juba tahtmine jalgpalli mängida, polnud ju kaks ja pool kuud mänginud. Lihtsalt duhh oli peal. Premium liiga, A. le Coqil Flora vastu, Eesti meister.. Kõva värk! 0 : 0 pole ju halb tulemus.

Eelmisel aastal duublis sellist kohta nii palju ei mänginud. Just pressingu poolelt oli meil oma taktika, mis vajas harjumist. Kui järgmistes mägnudes on sama taktika ja saan mängu, siis on vast parem."

Flora keskpoolkaitsja Konstantin Vassiljev: "Täitsa tühi staadion, alguses oli sõpruskohtumise tunne. Meie esimesed 10 minutit olidki sellised. Me ei tulnud kohe mängu sisse. Tammeka oli natuke parem palliga ja natuke aktiivsem. Mida mäng edasi, siis arvatavasti tuli tuju tagasi ja läks mänguks. Korralik mäng, aga puudu jäi väravatest.

Arvestades, mis pausi pealt tuleme, siis meil polnud vähe võimalusi. Pigem lõppfaasis jäi puudu rahust ja kannatlikkusest, et panna punkt."

7. Mis saab edasi?
Pikka puhkust pole. Flora sõidab pühapäeval Narvasse, kus neid ootab kohalik Trans. Tammeka võõrustab samal ajal kodusel Tamme staadionil Tallinna Kalevit.