GRAAFIK | Välismaalased jalgpalliliigas: venelaste arv jätkab kahanemist, Aafrika riikide esindatus kahekordistus

Esmalt olgu öeldud, et Eesti meistrivõistluste Premium liiga juhendi järgi saab meeskonda registreerida kuni 30 mängijat, kellest 25 peavad olema jalgpallihariduse omandanud Eestis (Eestis treenitud mängijad ehk ETM).

ETM on mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud välismaalase pass. Lisaks loetakse Eestis treenitud mängijaks pallur, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt seitse hooaega, sõltumata tema rahvusest ja kodakondsusest.

Sestap ei maksa teha suuri silmi, et Tallinna Legioni ja Narva Transi nimekirjast leiab enam kui viis välismaalast. Mõned neist on küll Vene ja Elevandiluuranniku kodakondsed, kuid liigituvad ETMiks ja seega pole jalgpalliliidu mõistes välismaalased. 

Tänase seisuga on kaheksa meistriliiga klubi (FC Flora ja FC Kuressaare tuginevad vaid Eesti poistele) registreerinud enda esindusmeeskonda 18 eri välisriigi mängumehi. Seda on kahe võrra rohkem kui eelmisel ja üle-eelmise hooaja alguses ning viie võrra enam kui kevadel 2017.

Samas tuleb märkida, et allolevas graafikus ei kajastu Levadia kamerunlane Aime Marcelin Gando Biala ning Kalju ukrainlased Ivan Lobay ja Vladislav Veremejev, sest nad on registreeritud duubelmeeskonda. Reaalsuses võib neid näha ka Premium liiga mängudel. 

Taas tuleb enim leegionäre Venemaalt, kuid nende arv jätkab kahanemist. Tänavu on neid registreeritud üheksa, mullu kümme, tunamullu 12 ja 2017. aastal 15. Eelmise kolme aasta andmeid näeb seotud artiklite rubriigist.

Märkimist väärib ehk seegi, et Premium liigas pole praeguse seisuga ühtki lätlast, leedulast ega soomlast. Seevastu on esindatud lausa kaheksa erinevat Aafrika riiki (mullu neli) pluss Kamerun, kui arvestada ka Gando Bialat.