FOTOD | Maratoonar Nurme näitas 800 meetri meestele kandu, laskesuusakoondise peatreener püstitas Eesti rekordi (1)

Jooks algas kohe täistuuridel, kui noor lätlane Artis Rozkalns pani kerge taganttuule toel peale kõva tempo. Esimese ringi lõpuks püüdis Tiidrek Nurme Rozkalnsi siiski kinni ning kedagi endale ohtlikult lähedale enam ei lubanudki. Mehe võiduajaks tuli 1.56,10.

Baas järgmiseks aastaks

Nurme oli viimati nii lühikesel maal võistelnud kuus aastat tagasi Rootsis ühe teatejooksu raames, ent nii-öelda tavalisel kujul oli ta 800 meetrit jooksnud viimati kaugelt üle kümne aasta tagasi. Oma isikliku rekordi 1.52,25 püstitatas ta 14 aasta eest Rakveres.

„Natuke ikka teritasin vormi, polegi seda aastaid nii teinud,” rääkis Nurme. „Trenni lõpus panin 300meetriseid lõike 40-41 sekundiga ja 400meetriseid 56 sekundiga, selle pealt oskasin umbes sellist aega ka oodata.”

Nurme tunnistas, et kuna noor lätlane pani tempo peale, jooksis ta esimesed 200 meetrit liiga kiiresti.

„Selle pealt läks teine ring natuke raskeks, aga hoidsin ära. Nii kiire algus oli üllatav, aga ju lätlane läks nooruse uljusega peale ja ülehindas oma võimeid,” kõneles Nurme. „Lõpus olid ka mul jalad laktaati täis, maratonimees seda maratonis ei tunne, selles mõttes sai jällegi midagi uut kogeda üle pika aja.”

Veebruaris Sevillas oma maratonirekordi 2:10.02 peale viinud ja sellega ka Tokyo olümpianormi täitnud Nurme on viimastel kuudel treeninud kodulinnas Tartus ning ta möönis, et on praegu treeningumahtude osas pigem säästurežiimil. 34aastane jooksumees treenib kuuel päeval nädalas korra päevas ning nädala kilometraaž jääb 100-120 kilomeetri juurde.

„Kui läheb spetsiaalseks maratonitreeninguks, tõuseb maht kahekordseks. Kuid samas on plaanides pikad, kahetunnised jooksud, samuti 40minutilised tempojooksud ja ka lõigud,” selgitas Nurme. „Põhiline erinevus varasemaga on aga selles, et teen ka palju jõutreeninguid ja tegelen tasakaalu poolega – see on baas selleks, et järgmisel aastal olla terve ja taluda maratonitreeningutel suuri koormusi.”

Kuigi piirangute leevendamise järel saaks Nurme pikemaid otsi joosta koos mõne kaaslasega, on ta rüganud pigem üksi. See on ühelt poolt mugavam, sest nii saab ta kohe koduuksest välja astudes treenima asuda ega pea teistega midagi klapitama, kuid samas tõdes ta, et Tartus on tal keeruline leida endale sobivaid treeningupartnereid. „Mõned on, näiteks Kaur Kivastik ja Olavi Allase, nendega saaks koos joosta, aga pigem teen ikkagi üksi,” ütles Nurme.

Ta lubas kohal olla ka 13. juunil, kui KEVEKi sari jätkub miilijooksuga. „Eesmärk on saada sammhaaval kiiremaks ja tugevamaks. Praegu kohe tunnen, et toonus on lihases, sellist asja pole tundnud aastaid. Maratonitrenn võtab selle ära ja oled nagu kuivik. Praegu on nagu lapse lihas,” muheles võidu järel selgelt rahuoleva moega maratoonar.

Rekord kanguse kiuste

Nurme selja taga tegi aga suurt jooksu Eesti laskesuusakoondise peatreener Indrek Tobreluts, kes püstitas ajaga 2.01,10 M40 vanuseklassi uue Eesti rekordi.

Senine tippmark 2.01,31 kuulus samuti Tobrelutsule ja oli joostud kolm aastat tagasi Valgas Eesti linnade suvemängudel. Ent kui toona oli mees selleks spetsiaalselt valmistunud ja rekord oligi selge eesmärk, siis nüüd oli tegemist üldse tema tänavuse esimese staadionijooksuga ja ta tuli lihtsalt õhtut nautima ja vormi kontrollima, nagu ise väitis.

„Treenitus päris null ei ole, kuid jooksen kolm-neli korda nädalas kokku maksimaalselt 40 kilomeetrit. Enamuse harrastajate treeningumaht on oluliselt suurem,” tõdes 44aastane Tobreluts.

Ent sellele vaatama sättis ta end Tauri Tamme selja taha, kes oli ülesandmislehele kirjutanud, et seab eesmärgiks joosta aja 1.56 kanti.

„Kavatsesin seal ära kannatada, kuid teine ring läks jalg väga kangeks, sealt need lisasekundid tulid. Lõpp oli puine, kuid aeg on rahuldav. Tuleb ilmselt natuke kiiremaid lõike joosta, et kahe minuti piir ületada,” märkis Tobreluts.

Ühtlasi tunnistas ta, et kuni 3000 meetri pikkustel distantsidel laskesuusatajatest hoolealustest talle praegu veel ilmselt vastast pole. „Aga kindel ei saa olla, keegi ei ole stardijoonele tulnud ja Raido Ränkel on tegelikult ka terava jalaga,” lisas treener.

Laskesuusatajatel on selja taga esimene ühine treeninglaager. See lõppes 31. mail ning praegu on sportlastel kaks nädalat puhkust. Juunis ja juulis harjutatakse Haanjas ja Otepääl ning kui olukord koroona rindel lubab, sõidetakse augustis esimesse välislaagrisse Saksamaale Ruhpoldingusse.

Tegelikult pidanuks koondis juuni keskel minema Rootsi suusatunnelisse, kuid sealse koroonaolukorra tõttu jäetakse see sõit targu ära. Küll on Tobreluts sarnaselt Nurmega kohal KEVEKi sarja järgmisel osavõistlusel miilijooksus, kusjuures siis on tal plaan kaasa võtta ka laskesuusatajast hoolealune Tuuli Tomingas.