Marius Lindvik oli möödunud MK-hooajal parim norralane.Foto: AFP/Scanpix
Talisport
4. juuni 2020, 14:11

Norralased kardavad, et nende suusahüppeid tabab Soome saatus

Rahalised raskused räsivad tipptasemel Norra suusahüppeid nii karmilt, et kohalik alajuht Clas Brede Brathen kardab Soome saatust.

Soome oli kunagi Matti Nykäneni ja Janne Ahoneniga eesotsas maailma tippriik, kuid viimasel kümnendil pole põhjanaabritel suurt midagi ette näidata. Kõik algas B-koondise kaotamisega, mis ähvardab nüüd Norratki.

Suusahüppajate eelarve vähenes kahe hooaja vahel ligi neljandiku võrra ehk 31 miljoni Norra krooni pealt 24 miljonile (2,26 miljonit eurot). Eurodes on kärbe 660 000. Seetõttu ei jätku Norra suusaliidul raha teise ešeloni ülal pidamiseks.

Meeste ja naiste ühine A-koondis kasvas küll kolme võrra 15 sportlaseni, kuid B-koondises, kus mullu oli 15 tippupürgijat, pole praegu kedagi. "Suurem osa tänaseid staare, eriti meestest, on just B-koondisest tuule tiibadesse saanud," märkis Brathen NRK-le.

"Tean, kui tähtis B-koondis on ja kui palju need sportlased töötavad, et oma unistusi ja eesmärke täita. Seepärast on väga raske seedida, et me ei saa neile pakkuda, mida nad vääriksid."

Alajuht lisas: "Kõige rumalam oleks praeguses olukorras ignoreerida fakte. Ja fakt on see, et Soomes hakati eelistama tipptaset, kuid nad polegi sinna tagasi jõudnud. Võite vaadata soomlaste möödunud talve tulemusi ja mõtiskleda, kas tahate, et Norra suusahüpetega läheks samamoodi."

Infoks: parim soomlane, Antti Aalto sai MK-sarja kokkuvõttes 32. koha. Norra parim oli Marius Lindvik, kes saavutas MK-sarjas 7. koha ja nelja hüppemäe turneel teise koha. 

Kui norralased pakivadki B-koondise lõplikult kokku, naasevad A-koondisest välja jäänud atleedid regionaaltiimide juurde. See tähendab, et nad peavad suure tõenäosusega maksma varustuse ja võistlusreiside eest, mis varem olid neile tasuta.

Koondise peatreener Alexander Stöckl arvab, et talentide märkamine ilma B-koondiseta on palju keerulisem ning see paneb alale suure põntsu.