Korvpall

Kalev/Cramo füsioterapeut Lehismets meenutab kokkupõrkeid Maticiga: ta sõimas mind nii räigelt, et seda on raske kirjeldada 

Toimetas Eigo Kaljurand, 10. juuni 2020 10:23
Priit Lehismets tööd rabamas.Foto: Arno Saar
Korvpall on võistkonnaala, kus korraga jookseb platsil küll vaid viis mängijat, kuid edu sõltub oluliselt suuremast arvust inimestest. Üheks ülimalt oluliseks lüliks iga korvpallimeeskonna juures on oma tööd hästi oskav ja mängijatega suurepäraselt läbi saav füsioterapeut. Täpselt nendele kriteeriumitele vastab Kalev/Cramo ja Eesti koondise abijõud Priit Lehismets, kes andis usutluse korvpalliliidu kodulehele.

Kuidas Sa füsioterapeudina lõpuks korvpalli juurde jõudsid?

Samal teemal

Tegelikult ma töötasin alguses (Gerd) Kanteriga ja mul oli teisigi sportlasi. Mitu aastat tegelesin laskesuusatajatega ja siis käsipalluritega. Siis veel (Aleksander) Tammert ja (Andrus) Värnik. Aga samal ajal käisin väga palju korvpalli vaatamas.

Ühel hetkel helistas mulle Remo Holsmer ja küsis, kas oleksin nõus Kalevisse tulema. Vist oli nii, et Kairi Kepp oli seal tööl ja ta läks mingil põhjusel minema. Töötasin sel ajal Audenteses, sealses spordimeditsiinikeskuses. Olin siis küll Tartu Polarise klubi suur fänn, aga mõtlesin: "Kurat, kui selline pakkumine Kalevist tehakse, siis miks mitte vastu võtta?" Käisin kontoris vestlusel ja järgmisel päeval olin juba tööl.

Mis aastal see juhtus?

Ei mäleta enam täpselt, aga see võis olla umbes 14-15 aastat tagasi. (Veselin) Matic oli igatahes treener (Matic töötas BC Kalev/Cramos aastatel 2006-08). Eestlastest mängisid Kalevis siis Kangur, Tanel Sokk, Gregor Arbet, (Rait) Keerles ja Heiko Niidas. Välismaalastest olid... ma ei mäleta, võib-olla ajan sassi need Matici ajad, aga pakun Catalin Burlacu, Mateo Kedžo, Bojan Pelkic, Dušan Jelic ja sellised mehed.

Milline mees Matic treenerina oli? On Sul rääkida mõni naljakas lugu?

Oi, sealt ajast on jutte ikka kõvasti. Sellest võiks täiesti korraliku raamatu kirjutada, mismoodi selle mehega töö käis. Matic on selles vallas kindlasti kõige kõvem treener olnud, kellega erinevat pulli on saanud.

Aga meenuta mõni juhtum, mis ka trükimusta kannatab.

No ta oli hullumeelne räuskaja. Mul on selline lugu. Hakkasime Hispaaniasse laagrisse minema, aga meil oli enne seda siin kodus umbes 10-päevane paus. Matic andis enne sõitu abitreener Priit Venele teada, et ta on haige ja tal on kindlasti antibiootikume vaja.

Minuni jõudis info aga alles üks päev enne ärasõitu. Vene ütles, et Matic tahtis oma ravimeid, ära sa jumala eest unusta, muidu läheb mees hulluks. Mõtlesin, et kust ma ühe päevaga võtan need ravimid? Võtsin riski ja läksin ilma rohtudeta. Kogu lennureisi mõtlesin, et sealt tuleb selline pauk. Hotelli fuajees tuli serblane minu juurde ja palus oma arstimeid. Mõtlesin, kas võtan kohe sõimu vastu või viivitan veidi.

Läksin oma tuppa, aga Matic tuli mulle järele. Siis võtsin julguse kokku ja ütlesin, et mul tegelikult pole neid tablette. Oi, raisk! See kisa ja serbiakeelne sõim, mis järgnes... Idi u picku materinu, nabijem te na kurac (serbia keelsed roppused)! Ta sõimas mind nii räigelt, et seda on raske kirjeldada. Sain veel lõunasöögil ja õhtuses trennis ka vastu pead. Mitu päeva oli ikka väga tuline.

Oled saanud aastate jooksul Kalev/Cramos töötada väga erinevate treeneritega. Millised on olnud peatreenerite ühised jooned ja millised erinevused?

Ühiseid jooni väga pole. Kõik on täiesti erinevad. (Alar) Varrak on vaikne ja tasakaalukas ning proovib pigem seletada. (Aivar) Kuusmaa võis hetkega nii korralikult plahvatada, et tuli kõrvale minna. (Roberts) Štelmahers on väga õiglane. Ta teeb häält siis, kui on vaja teha, niisama mitte. (Donaldas) Kairys ei andnud kellelegi hingamisruumi. (Veselin) Matic oli "lambiplahvataja". Kui klubijuhid tulid saali, siis ta võis plahvatada, karjuda ja räusata. Näitas, et töö käib. Kui ülemused lahkusid, siis oli jälle normaalne. (Nenad) Vucinic oli jällegi väga rahulik treener.

Millal Sind Eesti korvpallikoondise taustajõudude hulka kaasati?

See juhtus Üllar Kerde viimasel peatreeneriks olemise aastal (Kerde teine ametiaeg oli 2007-09). Tegin Üllariga tema viimase tsükli kaasa. Siis läks tema ära, aga mina jäin.

Kui suur erinevus on füsioterapeudina klubis ja koondises töötamise vahel?

Ikka päris suur. Klubis oled harjunud tegelema kogu aeg samade mängijatega. Koondis tuleb korraks kokku ja sul on ees hoopis teised poisid. Koondisesse minek on alati üliäge. Muidugi meeldib mulle väga ka klubivõistkonnaga töötada, lihtsalt koondisega on asjad teistmoodi. Kalev/Cramos ka mängijad aastate jooksul pidevalt vahetuvad ja alati on välismaalaste näol päris ägedaid frukte olnud. Aastast aastasse on vaheldust.

Ei olegi niimoodi olnud. Nüüd on koondiseasjad hoopis erinevad, kuna on need aknad. See aeg, kus suvel hakkasime ettevalmistusega pihta, on juba ammu ära ununenud. Need on kaks nii erinevat formaati. Kui koondis kogunes juunis ja juuli-august oli raske töö ning siis tulid mängud, pidi ikka tasa ja targu alustama. Siis võis küll olla, et mõni mees oli suvepuhkusel paari nädalaga väheke paisunud (Muigab.).

Millised need Tiit Soku kuulsad rahvusmeeskonna "surmalaagrid" siis välja nägid?

Mind ju veel polnud koondise juures, kui Tiit neid laagreid tegi.

Kui Sokk 2009. aastal uuesti peatreeneriks sai, siis ta enam neid karme ettevalmistuslaagreid ei teinudki?

Ei teinud. Need, millest senimaani räägitakse, olid mingid vanad laagrid kuskil Soomes või ma isegi ei tea, kus nad tegid neid asju (Tiit Sokk oli Eesti koondise peatreener esimest ametiaega aastatel 2004-07). Minu ajal selliseid asju enam ei toimunud. Kõik arvasid küll, et nüüd on Tiit taas pealik ja hakkab sama trall pihta. Aga ta oli selleks hetkeks vist maha rahunenud ja andis ettevalmistuse osa mulle teha (Naerab.).

Kas mõni treener, kelle alluvuses Sa oled töötanud, on käskinud pidevalt meestele ikka kõvemini ja kõvemini trenni teha?

Ei ole päris nii olnud. Tiit andis oma soovidest küll pidevalt märku. Näiteks, et täna on minu osa trennist 30-40 minutit ja pane. Ütles juurde, et nüüd võin mehed rihmaks tõmmata. Andis suuna kätte kogu aeg. Mõni teine päev jällegi ütles, et täna teeme mängulise osa pikema ja minul palus lõdvemalt võtta.

Donaldas Kairys oli küll natuke selline, kes tahtis, et kogu aeg raske oleks. Aga ta päris trenni minult üle küll kunagi ei võtnud, kuigi märku andis küll, et mehed peaksid rohkem valmis olema. Seda on raske teostada, sest mina pean ju pigem mängijate poolel olema. Ma ei taha, et pallurid ennast täiesti rihmaks tõmbavad.

Kogenud meeste näost loeb palju ära. Kui liiale lähed, siis meestel on veresooned näos nii suured, et vaatad, kurat, ta tuleb sööb mind ära (Naerab.). Meie füsiodena tahame pigem natukene leebemalt üldfüüsilise osa teha, et mängijad oleksid korvpalli osas natuke energilisemad.

Kas mängijad tulevad pärast trenni rusikas taskus õigust nõudma, miks Sa nad rihmaks tõmbasid?

Ei, see pauk tuleb kohe pärast soojendust. Teed natukene liiga intensiivselt ja kohe tuleb neid pärleid. Eks järgmisel päeval annavad nad ka märku, et ole hea, rahune maha ja tee mõistlikult. Soovitavad mul mitte hakata midagi ette kujutama ja kellelegi näitama (Muigab.).

Kalev/Cramos oled saanud töötada paljude välismängijatega. Kui palju nende hulgas selliseid on, kes üldse ei viitsi ennast liigutada?

Neid ikka on olnud. Kohe esimestest hetkedest, kui hakkame koormusteste tegema ja arstide vahet sõeluma, tuvastab põhilised sellised vennad ära. Olen ikka mõelnud, et see on täielik looder, kuidas ta küll meile siia sai. Aga mõned kutid on nädal-kaks siin olnud ja siis tuleb välja, et tegelikult on täiesti normaalne mängumees.

Mõni oskab aga näiliselt sellise mulje jätta. Teeb näo, et on ülitöökas ja äge vend, aga aja jooksul tuleb välja, et pole üldse selline, nagu lasi paista. Eks neid frukte on siia erinevaid sattunud.

Tood mõne erilise frukti ka välja?

Neid ikka on siit läbi käinud... Tegelikult on neid frukte ikka palju olnud (Naerab.). Peaaegu igaühe kohta saaks midagi öelda, aga näiteks Catalin Burlacu (Rumeenia koondislane, mängis Kalev/Cramos 2006/07) oli selline, kes jäi eredalt meelde.

Palju on räägitud ka ukrainlaste kunagisest NBA mehest Oleksi Petšerovist, kellest Kalevis treenerite jaks lõpuks üle ei käinudki?

Oi ei, Petšerov, see oli kõva vend (Naerab.). Ütlesin kohe alguses (Alar) Varrakule, et sorry, mina ei tegele selle mehega. Ta oli selline, kes ise pani diagnoose endale. Kui käisime ultrahelis, siis Petšerov ütles arstile, et too vaatab täiesti valest kohast. Võttis ultraheliaparaadi, pani "õigesse kohta" ja ütles ekraanile vaadates: "Ahah, siin ongi rebend." Tegelikult muidugi polnud midagi (Naerab.).

Kui Petšerov tegi Harvisega (Harvis Mill) ükskord taastusravi, siis jõusaali astudes ütles: "Kurat, täna pole õige tunne. Teeme parem ühe hea lõunasöögi." Ja läks minema.

Kas võib öelda, et Sinu ametis on just mängu aeg ainsaks puhkehetkeks, enne ja pärast on käed-jalad tööd täis?

Ei, mängu ajal peab kogu aeg valmis olema, sest pidevalt juhtub midagi. Muidu toon vett ja rätikuid, aga kui kellelgi on midagi ripakil või verd tuleb, siis peab valmis olema ja võimalusel olukorda ennetama. Mängija tuleb pingi peale ja ütleb: "Pane see kuradima veri kinni, mul on vaja mängu minna."

Siis lähen ise ka närvi ja proovi seal higisel mehel, kellel pulss laes, haava kinni panna. Küll üks teip ei sobi ja teine ei sobi. Mängu ajal on stressi päris palju, eriti kui peatreenerid ka puid alla panevad.

(Veselin) Maticilt sain korra Kaunase Žalgirise mängu ajal kõvasti sõimata. Valmo Kriisal oli selja peal jõhker küünejälg. Korralik haav ikka ja veri oli juba särgile läinud. Mõtlesin, kuidas ma selle pika haava nüüd kinni saan? Matic võttis minutilise vaheaja ja siis ma ukerdasin seal ja lasin haavaliimi peale. Aga Kriisal hakkas selg nii räigelt kipitama, et ta karjus kogu selle minuti. Ühel hetkel Valmo sõimas mind ja siis Matic sõimas mind, kuna tema time-out läks lörri. Sain korraliku paugu sealt, et kui loll ma ikka olen (Naerab.).

Loe täispikka intervjuud Korvpalliliidu kodulehelt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee