Suusahüppekoondislane Kevin Maltsev: tahaks, et seda hooaega poleks olnud

Tõepoolest, kui 2019. aastal hüppas ta end Seefeldis MMil normaalmäel üllatuslikult teise vooru ja saavutas tubli 30. koha, siis lõppenud hooajal jäid tulemused pehmelt öeldes kesiseks. 

Ta käis talve jooksul vaid seitsmel võistlusel, millest koha mõttes oli parim jaanuari keskel Poolas Zakopanes toimunud FIS Cup, kus ta sai esimesel päeval 19. koha. Rohkem ta 30 sekka ei mahtunudki. Ei kontinentaalkarikasarjas, MK-sarjas ega juunioride MMil.

"Hooaeg oli nii räme karussell, kõikumisi oli nii palju," ütleb Maltsev. "Mul olid hooaja jooksul neli korda hüpped, millega võinuks vabalt minna MK-etapile tulemust tegema, aga need tulid a'la üheks nädalavahetuseks ja kadusid jälle. Keeruline hooaeg, punnimist oli palju, stabiilsust absoluutselt mitte.

Näiteks jaanuari alguses käisime isaga Planical treenimas. Hüppasin Sloveenia koondisega samalt poomilt sama kaugele, kõik oli ilus ja tore. Siis läksin Bischofshofenisse võistlema ega saanud teise voorugi. Kõik ununes päeva pealt," ohkab ta.

Pärast 11.-12. jaanuaril Bischofshofenis toimunud kontinentaalkarikasarja etappi mõtles Maltsev, et talle selleks hooajaks aitab. Et ei viitsi võistelda, kui miski ei õnnestu. Ometi käis ta veel viiel mõõduvõtul.

"Põhimõtteliselt sunniviisiliselt," tunnistab Audentese spordigümnaasiumi abiturient. "Mul polnud kunagi tuju, et vorm on hea, lähme võistlema. Alati treener ütles, et nüüd lähed. Eks ma siis läksin.

Näiteks juunioride MMile läksingi nii, et otsest vormi polnud. Kohati tulid sähvatused, aga siis oligi nii, et üritasin võistlusel end kokku võtta ja läks veel hullemini... (48. koht – M. T.)"

Pettumuste rohke talv andis suure tõuke muudatuse otsimiseks. Veebruaris käis Audentese treener Tambet Pikkor (40) välja idee teha koostööd mõne Sloveenia juhendajaga. Maltsevile mõte meeldis ja nüüdseks on ta juba poolteist kuud harjutanud kodumaal endise Jaapani ja Sloveenia koondise treeneri Vasja Bajci (58) plaanide järgi. 

"Olen nüüdseks aru saanud, et me ei teinud trenni. Mõtlesime, et teeme, aga ei teinud. Me tegime treeningulaadset asja. Kui meil kestis trenn kaks tundi, siis vaatasin, et nüüd läks pikale. Sloveenia plaani järgi kestab keskmine trenn kolm tundi," osutab Maltsev. 

Juuli alguses, pärast keskkooli lõpuaktust, kolib ta novembri keskpaigani Planicasse. Tema treeningukaaslasteks saavad kaks ungarlast. 

Enne peab ta kirjanduses veel ühe kursuse läbima. "Ei ole hullu. Kaks raamatut on vaja lugeda, sellega läheb nädal ja ongi olemas," rääkis Maltsev esmaspäeval.

Õpinguid ta esialgu ei jätka, vaid panustab vähemalt 2022. aasta Pekingi olümpiamängudeni kogu energia sporti. Teda kannustab saavutusvajadus.

"Olen 11–12 aastat sporti teinud, alustasin kahevõistlejana ja hiljem jäin hüpete peale. Kuidagi niru oleks ära lõpetada nii, et peaaegu olen midagi saavutanud, aga päris ei ole kah. Saaks näiteks MMil esikümnesse, siis oleks juba rahul, et midagi on elus ära tehtud. Eks pärast olümpiat ole näha, mis edasi saab," ütleb Maltsev.