Korvpall

Korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala: see pole selline töö, kus raha taskusse pista ja kaduda 

Ohtuleht.ee, 16. juuni 2020, 15:23
Jukka Toijala.Foto: Martin Ahven
Kalev Kruus tegi seekordses Betsafe'i podcastis eksklusiivintervjuu Eesti korvpallikoondise peatreeneri Jukka Toijalaga. Mees räägib enda ootamatult lõppenud korvpallurkarjäärist, rahvuskoondise olukorrast ja tulevikuväljavaadetest, kriitikast ning nendib, et ei tee peatreeneri tööd raha pärast, vaid soovib päriselt Eesti korvpalli edasi viia.

Toijala peab Eesti korvpallikoondise peatreeneri ametit enda karjääri olulisemaks. “Eelmised kogemused on olnud klubi treenerina ja rahvuskoondiste abitreenerina, aga see on seni minu parim töö,” ütles Toijala.

Info Eesti korvpallikoondise peatreeneri otsingutest jõudis soomlaseni sealse alaliidu kaudu. “Eesti Korvpalliliit saatis kõikidele Euroopa alaliitudele teate, et neil algab selline konkurss ja paluvad sellest teada anda sobilikele treeneritele,” sõnas ta. Kuigi Toijalal oli 2-aastane leping Soome Korvpalliliiduga, sai ta loa kandideerimiseks.

“Ma olen Eesti korvpalli jälginud lähedalt, Soome lahe vastaskaldalt. Esiteks ma tean, kui tähtis on eestlaste jaoks korvpall. Teiseks on siin palju noori ja andekaid mängijaid. Pinna all köeb meeletu potentsiaal,” ütles peatreener.

Kuigi Toijala unistuseks oli noorena saada hokimängijaks, pani ema vastasseis sellele kiiresti piduri peale. “Me elasime Kouvola-väikelinna keskuses. Mu klassi sattus paar poissi, kes olid hakanud mängima korvpalli. Nii jõudsin selleni ja olen siiani sellel teel püsinud. Korvpall köitis mind kohe.”

Hiljem professionaalse korvpallurina jõudis ta Kouvot’iga Soome meistriliigasse. “Me mängisime nii, nagu hiljem hakkasid ka paljud teised mängima. Sellist korvpalli, kus vahekaugused olid paigas. Otsisime häid viskepaiku. Kui tuli 3-punkti joon, siis paljud ei visanud sealt, aga meie viskasime. Minu rekord on 95 kolmest sajast,” ütles Toijala.

Üheks hooajaks Belgiasse mängima minnes hakkas teda kiiresti koduigatsus kimbutama. Väljaspool trenne ei olnud Toijala sõnul sotsiaalset elu. „Tagantjärele kahetsen, oleks pidanud võitlema hambad ristis. Nüüd võib öelda, et ma ei katsetanud oma piire mängijana välismaal. Andsin liiga kiirelt alla ja läksin sinna, kus oli tore ja meelepärane.“ Mehe mängijakarjäär lõppes 2005. aastal puusavigastuse tõttu, olles meeste rahvuskoondises saanud mängida veidi üle 10 mängu.

„Korvpalli puhul on tegu meeskonnaspordiga. Minu piir treenerina läheb sealt, kus keegi tahab olla suurem kui meeskond. Ei tohi võtta endale erivabadusi ja teha ainult nii, nagu ise tahad, vastasel korral tuleb anarhia,“ sõnas Toijala.

Ta ei oska kommenteerida, miks Soome tulemuste põhjal Eestist kunagi mööda läks, sest ei tea, milliseid meetmeid siin 90ndatel ja 2000ndatel kasutati ja miks ei tulnud potentsiaalseid Euroopa tasemel mängijaid. Praegu käib arutelu selle üle, milline on Audentese roll korvpalli arendamisel. „See äratab kirglikke kommentaare, aga peab olema aus. Nii nagu ajalugu on näidanud, ei ole Audentes täiel määral oma ülesannet täitnud. Ei ole programmi, kuhu õppima minekut toetada või kuhu mängijad tahaksid tulla. On palju potentsiaali arendada sealse struktuuri ja ka töökeskkonna arendamiseks.“

Koondise peatreenerina peab Toijala hinnangul esmajoones aru saama, et nõudmiste ja eesmärkide saavutamine on võimalik siis, kui toetatakse seda, mida saab ära teha. Hea peatreener toob enda ümber piisavalt personali. „Kui me räägime, et tahame olla Euroopa meistrivõistluste lõputurniiris 8. kohal, siis me peame ka teistes tegevustes latti kõrgemale seadma. Meil peab olema laagrite võimalus, võimalus osaleda headel rahvusvahelistel mängudel. Rasketel hetkedel Itaalia vastu paistis välja, et oleme liiga vähe koos olnud,“ ütles ta.

Tema sõnul on täiesti selge, et meil on vaja järjest kõvemaid mänge. Äkitselt tulemused ei tule, vaid kõvade korvpallimaade vastu mängides. Ükskord saab see Toijala hinnangul meeskonnale rutiiniks ja lõpuks tuleb edu.

„Kõikidele ei saa meeldida, saan sellest hästi aru. Ma tean, et kui rahvuskoondise peatreeneriks valitakse välismaalane, siis on loomulikult olemas ka sellele vastuseisjaid. Ma pean oma tegevuse kaudu välja teenima ka kriitikute usalduse. Ma proovin siin teha head tööd ja Eesti korvpalli edasi aidata,“ ütles korvpallikoondise peatreener. Tegemist ei ole tema sõnul sellise tööga, kus raha taskusse pista ja kaduda, vaid ta tahab edendada Eesti korvpalli nii palju kui võimalik, sest hea töö puhul võib see tulevikus kuskile välja viia.

Toijala arvab, et välismaalasena on isegi lihtne. Kuigi kriitika käib asja juurde, siis suurem osa arutelust tema kõrvu ei jõuagi. Minu meelest on treenerina oluline jätta endast maha käejälg või "testament", et kolleegil oleks hea tulla, sest asjad on tehtud hästi,“ ütles ta lõpetuseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee