Võrkpall

Noor isa Kert Toobal: natuke ikka jagan muljeid, sest kaksikud pole päris igapäevane asi 

Kaspar Koort, täna, 09:32
Kert Toobalil püssirohtu veel jagub ning meest motiveerib järgmisel aastal kodumaal toimuv EM:Foto: Aldo Luud
Eesti võrkpallikoondise kapten Kert Toobal (41) tõmbas rahvusesinduse sinise särgi selga juba siis, kui mõned praegustest koondisekaaslastest alles hällis vääksusid või veel sündinudki ei olnud. Ometi on seekordne, esmaspäeval Tartus alanud koondise treeninglaager Toobali jaoks eriline: mai alguses said nad abikaasa Annikaga lapsevanemateks, kui perre sündisid kaksikud Nonna ja Jakob.

Kert Toobal, hakatuseks on paslik küsida, et kuidas väikeste ilmakodanike kõrvalt sportimise ja treenimisega üldse on – jaksate?

Samal teemal

Siiani üks kord päevas treenida polnud raske, selle aja leiab. Kuidas nüüd kaks korda päevas hakkab olema... See saab olema väljakutse ja eks ole näha, kui hästi sellega hakkama saame. Proovime ja selgub nädala-kahe pärast, kui hästi väiksed sellele reageerivad või abikaasa või ma ise. Üritame. Eks mingid hetked on ikka, kus on raske. Eks nad nõuavad oma aja ja eks neil ole oma hädad ja oma mured niikuinii. Meie harjume nendega ja nemad meiega.

Kas seekord värske isana koondisesse tulla oli kuidagi erilisem tunne ning nooremad kolleegid patsutasid õlale ja pärisid muljeid?

Koondises on palju isasid, see pole nii väga eriline. Natuke ikka räägime ja muljetame, sest kaksikud pole päris igapäevane asi. Natuke ikka on teistmoodi, aga mängijate jaoks on põhiline ikkagi treenerite uus brigaad ja see annab särtsu kõvasti juurde.

Millised on esimesed muljed koondise uuest peatreenerist Cédric Enardist?

Oleme suhelnud telefoni teel, natuke tundsin teda juba ka varasemast ajast. Eks ta seni on osade mängijatega rohkem, osadega vähem suhelnud. Kui uus välistreener tuleb koha peale, siis on tavaline, et tal on siin hästi palju aega ja ta tahab kõikidega hästi pikalt rääkida.

Eks ta võtab kõik mängijad ükshaaval läbi, kuid tänu abitreeneritele Oliver Lüütsepale ja Alar Rikbergile on tal juba kindel nägemus olemasolevatest mängijatest, mille põhjal on need valikud teinud. Tal on oma ideed ja mõtted, oma nägemus mängust ja meist – meil mängijatena on ülesanne sellest nägemusest võimalikult kiiresti aru saada ja see ellu viia. Mängijatele on see samamoodi põnev rutiinist välja minek. Kõik ootavad seda muutust.

Ilmselt on Enardi veel vara koondise eelmise peatreeneri Gheorghe Crețuga võrrelda, kuid ehk saab siiski midagi välja tuua?

Kindlasti on ta inimesena pehmem ja avatum. Staff on koos olnud kaks päeva ja nii palju kui olen nendega rääkinud, on Enard tutvustanud seda, mis toimuma hakkab ja mida ta tahab näha – tegemist on väga korralikul tasemel treeneriga, kes teab, mida ta teeb ja kuidas ta teeb. Olen temast kuulnud häid asju. Esimene impulss või nägemine ja see, kas treener on ebalev või enesekindel, on alati hästi oluline ja kui staff hakkab hästi tööle, on mängijatel lihtne järgi tulla.

Te olete olnud võrkpalli juures nii pikka aega. Mis motiveerib teid jätkuvalt end kõige kõrgemal tasemel proovile panema ning ka rahvuskoondist aitama?

Hea küsimus. Ma olen olnud pigem selline mängija, kellele sümpatiseerib asjade käik, minu jaoks ei ole olulised mingid iseenda statistilised näitajad – mulle on oluline Eesti võrkpall ja see, mis suunas ja kuidas ta liigub. Üritan sellele antud hetkel siis veel niimoodi kaasa aidata ja kui enam niimoodi ei oska, siis võib-olla kuidagi teistmoodi.

Kindlasti motiveerib ka järgmisel aastal Eestis toimuv EM, kuid kõige rohkem motiveerib see, et hiljem ei jääks mingeid küsimusi, et mis oleks olnud või miks ma ei teinud nii või miks ma ei proovinud. Proovin järgi ja kui enam ei ole piisavalt püssirohtu, siis ma arvan, et olen piisavalt aus ja ütlen seda ning lahkun.

Koondise abitreener Oliver Lüütsepp ütles ühes intervjuus, et ta ei sooviks praegu Tartu Bigbanki juhendada, sest ta ei taha olla Kert Toobali treener, kuna Toobal on temast nii palju targem. On see teie jaoks kompliment?

Ma pole oma iseloomult kindlasti mingi domineeriv tüüp, ei suru oma arvamust või tahtmist peale. Pigem olen selline, et ütlen oma arvamuse siis, kui seda küsitakse. Okei, mingit lollust ma hommikust õhtuni pole nõus tegema, selle kohta kindlasti ütleksin. Kindlasti on treenerierid, kes tunnevad end selliste kogenumate mängijatega ebamugavalt. Ma mõistan, et ta ütles seda positiivses mõttes, ja eks ma tean ka ise, et ma pole mingi jobu, keda keegi ei taha oma meeskonnas näha – üritan ikka mõistlik inimene olla.

Kuid olete te mõelnud sellele, et kui jõuab kätte aeg mängijakarjäärile joon alla tõmmata, siis asute oma kogemusi endasi andma treenerina?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee