Jätkuvalt klubita Mihkel Aksalu: mängida sooviks, aga asjad pole nii lihtsad

Kuigi tuju on mehel hea ja tervis korras, ei oska ta "absoluutselt mitte midagi" ütelda, millal teda jälle palle tõrjumas näeb. "Töö vaikselt käib. Eks paistab, kas on uudiseid tulemas," sõnab ta, "soov ja tahtmine on olemas, aga alati ei lähe kõik nii nagu soovid. Vaatame vaikselt, mis saab, kiiret ei ole kuskile."

Aksalu jäi nii-öelda ula peale, sest otsustas sügisel Seinäjoki JK-st pärast seitset hooaega lahkuda. Paraku segas tema talviseid klubiotsinguid randmevigastus, mis lubas täisjõul treenima hakata alles jaanuaris lõpus-veebruari alguses.

"Peale seda oli kõik okei, aga siis tulid maailmas muud probleemid," viitab Tallinnas elav Aksalu koroonaviirusele. "Eks ta ole kõikidel keeruline aeg. Tegeleme jooksvalt, pikki plaane ei saa teha."

Kui FCI Levadia esiväravavaht Sergei Lepmets teatas mai keskel, et taandub profijalgpallist, võttis klubi ühendust Aksaluga, kuid kokkuleppeni ei jõutud. "Mul pole midagi lisada. Arutasime asja, aga lõpptulemus oli see, et ei alusta praegu koostööd. Mingit probleemi, tüli või jama ei tasu siit otsida," kinnitab Aksalu.

Praegu toimetab ta üksi. "Paljud meeskonnad on nõus abikätt andma, aga kuna hooaeg hakkas pihta, siis ma ei soovinud kellegi meeskonnarutiini segada," selgitab Saaremaal sirgunud jalgpallur.

Siiski, kas suvise üleminekuakna jooksul võiks tulla kõne alla mõne Eesti klubiga liitumine? "Olen juba kõikide Eesti inimestega, kellega oleme asju mõelnud, rääkinud. Jälgime olukorda. Paistab, mis saab. Kahjuks pole midagi lisada. Praegu olen klubita."

Aga isutab platsile? "Patt oleks öelda, et ei isuta. Mängida sooviks, aga asjad pole nii lihtsad, et võtame kätte ja hakkame mängima," nendib ta.