Rahvusvaheline laskesuusaliit mõtles uue distantsi osas ümber. Norralane: see on argpükslik otsus!

Aprilli keskel tuli uudis, et supersprint teeb MK-debüüdi tuleva hooaja viimasel etapil Norras Holmenkollenis, kuid teisipäeval selgus, et ikkagi mitte.

IBU juhatuse liige Tore Böygard selgitas, et otsus tehti pärast sportlaskomisjoniga suhtlemist. "Säärase muudatuse tegemine pole ebatavaline," sõnas Böygard NRK-le.

Ta lisas: "Ma ei kasutaks sõna "argpükslik". Supersprint tuleb. See on põnev võistlus, mida on keeruline võita. Vastus sõltub, milliselt sportlaselt küsida. Olen registreerinud, et Johannes Thingnes Bö polnud supersprindi tuleku üle kuigi õnnelik."

Ilmselt peab Böygard silmas Bö kevadist väljaütlemist: "Ideaalis soovinuks ma, et supersprint oleks kavas esimesel etapil Soomes ja seal ei jagataks MK-punkte. Minu arust tuleks paar aastat jälgida, kuidas see mõjutab MK-sarja üldist punktitabelit. Ma pole skeptiline, aga küsimusi tuleb küsida, et otsused oleks läbimõeldud."

Christiansen ütleb, et mõistab, miks mõned tipud on supersprindi suhtes skeptilised. Nimelt soosib formaat tavapärasest suuremat hulka kukkumisi, purunenud keppe ja draamat. "Arvan, et nad kardavad, et niivõrd tiheda konkurentsiga võistlus mõjutab võitlust MK-sarja üldvõidu nimel."

Supersprinti on nüüdseks paar talve katsetatud IBU karikasarjas. Kes pole formaadiga kursis, siis järgnevalt põgus selgitus.

Võistlus on jagatud kaheks osaks: kvalifikatsioon ja finaal. Eelsõit toimib laias laastus nagu tavaline sprindivõistlus (kaks laskmist, kolm suusaringi), aga palju lühemal ringil – 1 km (+/- 200 m).

Kvalifikatsiooni 30 paremat pääsevat ühisstardina toimuvasse finaalsõitu, kus sõidetakse sama lühikesel ringil viis korda (neli laskmist). Erinevalt tavalistest individuaalvõistlustest on supersprindis nii eel- kui ka finaalsõidus sportlastel kasutada igas tiirus üks varupadrun. Trahviringi pikkus on 75 meetrit.