Võrkpall

Venno pühendumus valmistas koondise peatreenrile positiivse üllatuse 

Toimetas Kaspar Koort, 22. juuli 2020 11:41
Oliver Venno (võrgu ees paremal) on jätnud Cédric Énardile väga hea mulje.Foto: Aldo Luud
Eesti võrpallikoondis peab täna oma esimese mängu uue peatreeneri Cédric Énardi juhendamisel, kui Salos minnakse vastamisi Soome koondisega. Võrkpalliliidu kodulehel avaldati pikem intervjuu Énardiga.

Millised on need konkreetsed ülesanded, mis nendeks kontrollmängudeks Soome vastu on meeskonnale antud?

Samal teemal

Esimesel kolmel nädalal õpitu mängusituatsioonides kordamine ja kinnistamine. Kõigepealt serv. Serv on üks element, mille kallal ma tahan palju tööd teha, et seda järgmisel aastal Eestis toimuva EM-finaalturniiri ajaks parandada. Serv on tänapäevase võrkpalli võti. Eduks on vaja agressiivset, aga samal ajal stabiilset servi.

Oleme selle kallal tööd teinud ja nüüd tahan mängus näha mida me õppinud oleme - varieerimised, riski ja vastutuse võtmine vajalikul hetkel, õiged otsused keerulistes olukordades.

Tahan näha oma meeskonna head ja kindlat tegutsemist eelkõige rasketes olukordades ja otsustavatel hetkedel. Kümnepunktilises eduseisus suudab igaüks ässasid lüüa, aga meeskonnal nagu Eesti on vaja, et suudaksime seda ka mängu kõige tähtsamatel punktidel. Meil on mehed, kelle tehnika seda lubab, olemas.

Teiseks bloki - kaitse koostöö. Seal on palju väikeseid nüansse, mis on mängijatele kõigile varasemast teada, nüüd tahan, et suudaksime mängus seda kõike korralikult teostada. Peame saavutama, et trennis kokkulepitu toimuks väljakul automaatselt. Isegi tänaõhtuses trennis (teisipäeval - volley) ma nägin, et siin on veel palju tööd vaja teha. See on normaalne, et mingite liikumiste nö. lihasmälusse talletamiseks lähebki vaja korduseid ja aega. Nüüd saan näha kuidas kaitse töötab mängusituatsioonis. Tihti juhtub, et pingelistes olukordades ununevad trennis kokkulepitud asjad. Konktrollmängud on hea koht nende elementide lihvimiseks.

Kolmandaks vastuvõtt. Eelkõige just positsioonivaliku mõttes. Me pole nendel esimestel nädalatel harjutanud väga kindlate koosseisudega, rohkem olen seletanud mängijatele üldisemalt kuidas peaks minu süsteemis välja nägema mängijate asetus vastaste servi ajal. Ja eraldi olen teinud individuaalset tööd mängijatega, kes vastuvõtuga tegelevad. Täna ja homme kasutan palju erinevaid nurgaründajate ja libero kombinatsioone, seepärast võib koostöö veidi kannatada, aga tahan näha, et positsioonivaliku põhimõtted oleksid paigas.

Kui saame vastuvõtu tööle, siis saame parandada ka sidemängijate ja ründajate koostööd. Rünnakust. Nurga- ja diagonaalründajatega tundub seis päris hea, aga kindlasti on vaja parandada side ja tempomeeste üksteisemõistmist. Seal peame leidma rohkem enesekindlust. 

Kasutad tihti väljendit süsteem. Seleta palun lahti - kui nüüd võrkpallisõber lähitulevikus näeb Eesti koondise mängu, siis milles poolest mängupilt peaks erinema võrreldes näiteks eelmise aasta mängupildiga? 

Kõige suurem erinevus peaks olema märgatav kaitsemängus. Bloki ja kaitse koostöös on mul omad kindlad teooriad, mida üritan ellu viia. 

Eelkõige distsipliin. Et meeskond lähtuks kokkulepitud asjadest. Teiseks lihtsus. Üks asi korraga. Ei ole vaja välja mõelda keerulist lahendust kui on olemas lihtne.

Kaitses tahan oma mängijatelt kompaktset meeskondlikku mängu. See on minu jaoks väga tähtis. Me peame suutma kaitses üles tuua võimalikult palju palle. Selleks on vaja koostööd ja füüsilist valmisolekut. Ma ei taha, et mängijate vahel oleks liialt palju ruumi. Minu süsteemis näiteks positsioonide 5 ja 6 ning 6 ja 1 vahel ei tohi kunagi olla vaba kohta. Mitte ükski pall ei tohi väljaku nendes osades maha kukkuda. Minu eesmärk on, et kaitses oleks igal pool, kuhu vastased palli suunavad, meie mängija olemas.

Kui vastane lööb palli teravalt maha platsi servadesse, piiri kõrvale, siis ma aktsepteerin seda, aga kõigile teistele pallidele peame käed alla saama! Selleks, et kaitsel tekiks võimalus need pallid kätte saada peab meie blokk olema distsiplineeritud ja efektiivne. Nii et tark blokk koos kompaktse ja aktiivse kaitsetööga on minu süsteemi alus.

Rünnakul tahan, et oleksime ohtlikud võrgu keskel. Selleks on vaja kasutada regulaarselt temporünnakuid ja pipe’i (rünnak tagant liinist positsioonilt 6 - volley). Teravus keskel teeb vastaste jaoks mängu lugemise raskeks ja annab meile võimaluse nurkadest lihtsamini punkte tuua. Pidev ohtlikkus võrgu keskel, selleks vajame palju ühiseid harjutustunde, aga kui me selle saavutame, siis saavad meie side-out’id (palli omalt poolelt rünnakuks mängimine - volley) olema väga efektiivsed.   

Iga intervjuu kohustuslik küsimus - kuidas on Oliver Venno seis?

Olen väga positiivselt üllatunud. Olin kuulnud lugusid, et see andekas mängumees on tavaliselt suvel koondise juures veidi laisk, aga Oliver, keda mina olen näinud, on pühendunud, ta on algusest peale mõista andnud, et tahab koondise tegemistes kaasa teha. Tema suhtumine treeningutesse on väga hea. Ma arvan, et Venno saab väga hästi aru kui tähtis on Eesti võrkpallipere jaoks 2021. aasta EM ja ta tahab sellest imelisest sündmusest osa saada ja oma panuse anda. 

Oliver Venno on väga heal tasemel diagonaalründaja ja Eesti koondisel läheb teda vaja kui tahame tugevatele võistkondadele aasta pärast vastu astuda.