Tartus avati mälestuskivi legendaarsele poksiedendajale

“Poks kui raskemaid spordialasid nõuab põhjalikku ja püsivat treeningut enne kui suudetakse saavutada edu ja näidata kõrget klassi,” kirjutas Eesti poksikorüfee Erich Lukin 1935. aastal Eesti spordilehes.

Kivi avamisel pidas kõne psühhiaater Jaan Olari, kes noorusaastatel paistis silma tipptasemel korvpallis, kergejõustikus ja poksis. “Minule oli Erich Lukin mentor ja teenäitaja võistlusspordi juurde. Põhihariduse omandasin Tartus Puiestee tänavas asunud 13. kaheksaklassilise koolis, mis oli tuntud Jõlli ülikoolina aga ka Lukini koolina.”

Olari märkis oma kõrghetkeks suhtlemist õpetaja ja treeneri Lukiniga 1967. aastal, kui teda valiti kooli parimaks sportlaseks. „Lukin kinkis mulle väikese meene, plastmassist kuradi ehk vanapagana ja ütles; sinus peab olema kogu elu see väike kuradipoiss, kuid tahad kuhugi jõuda.”

Lukin paistis silma ka spordiorganisaatorina. 1934–37 töötas ta Tartumaa spordiinstruktorina, oli Tartu NMKÜ liige, poksiosakonna asutajaliige ja esimees (1931), Tartu Kalevi poksiosakonna juhatuse liige ja esimees. Ta kuulus ka kaitseliitu, kus oli Tartu õppurmalevkonna spordipealik. Samuti tegutses ta sõudespordiseltsis.

Lukin on olnud Võru keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja. Aastatel 1945–1950 TRÜ vehklemise ja poksi kateedri vanemõpetaja ja juhataja, 1955–1958 poksi vanemõpetaja EPA-s ning 1958–1971 Tartu 13. kaheksaklassilise kooli kehalise kasvatuse õpetaja.