Gert Kullamäe meenutab: Žalgirisest lahkumine oli viga

Kullamäe pääses sinna pärast edukat 1993. aasta EM-finaalturniiri ja mängis Kaunases ühe hooaja. Ta tunnistab tagantjärele, et sealt nii kiiresti lahkumine oli viga. 

"Toonane president Vytautas Vaikšnoras ja spordidirektor Ginas Rutkauskas soovisid, et jätkaksin karjääri Žalgirises, aga olin noor ning mul polnud agenti ega nõuandjat," meenutas Kullamäe.

"Samal ajal, kui Žalgiris pakkus mulle uut lepingut, hakkas Tallinnas formuleeruma tugev meeskond. Liitusin nendega. Nüüd mõtlen, et tegin 26 aastat tagasi vea. Kui on võimalus mängida Žalgirises ja eurosarjas, siis tuleb sellest kinni haarata. Kui keegi oleks mulle nõu andnud, oleksin nõustunud Kaunases jätkama.

Kuigi kaalusin seda pikalt, otsustasin koju naasta. See oli halb lüke. Mitte, et Tallinnas olnuks halb, aga Žalgiris mängis jälle Euroopas ja minusugusele noormängijale olnuks see kasulik."

Huvitava faktina oli Kullamäe Baltikumi suurklubi ajaloo esimene välismaalane. Seepärast pakkus Leedu ajakirjanikule huvi, millist palka eestlasele toona maksti.

"Teenisin umbes paar tuhat eurot kuus. Aga raha polnud kõige tähtsam. Olin 22aastane ja kui noor mängija saab Žalgirisest kutse, siis see lihtne vastu võtta. Selge, et ajad olid muutlikud ja keegi ei teadnud, mida tulevik toob. 

Suur motivatsioon oli mängida praeguse Euroliiga kvalifikatsiooniturniiril. Mängisime kaks matši Istanbuli Efes Pilseniga (praegune Anadolu Efes). Kui mäletan õigesti, siis kaotasime kodus 17 punktiga, aga võitsime võõrsil 15ga. Seega jäime Euroliigast kahe punkti kaugusele.

Kaotus kukutas meid tugevusel teise eurosarja, kus mängisime Vitoria Taugresiga (praegune Baskonia), kus säras Velimir Perašovic. Kaotasime ka neile ja langesime välja. See oli suur pettumus, sest tahtsime väga mängida rahvusvahelisel areenil."