INTERVJUU | Tallinnas puhkav kahevõistluse maailmameister: Norra ja Eesti sportlaste rahamured tunduvad sarnased

"Hea on vahelduseks Norrast välja saada," sõnas Björnstad pärastlõunal Õhtulehele. "Ei teagi, mis tegema hakkame. Laseme Kristjanil ja Karmenil (Kristjan Ilvese kallim – M. T.) giidid olla ja end juhtida. Vaatame ringi, sööme head toitu ja lõbutseme."

Eestil, täpsemalt Otepääl on ka Björnstadi sportlaskarjääris eriline koht, sest ta saavutas aastal 2017 meie talvepealinnas toimunud kontinentaalkarikasarja etapil elu esimese individuaalse poodiumikoha.

"See oli minu jaoks tol hetkel suur asi," märkis 26aastane mees, kel on nüüdseks auhinnakapis ka Seefeldi MMi kuldmedal meeskonnavõistlustelt. "MK-etapil olin samuti poodiumile väga lähedal (6. ja 8. koht – M. T.). Otepää mägi ja rajad sobivad mulle. Loodan, et talv tuleb siin parem kui eelmisel aastal ja saame jälle Eestis võistelda."

Kuidas on Norras tippsportlase elu? Praegu olete maailmameister, aga kolm aastat tagasi polnud veel koondiseski. Eestis on tihti jutuks sportlaste rahamured üleminekuperioodil juunioritest maailma tippu.
"Tundub suhteliselt sarnane. Norra uudistes on alatasa teemaks sportlaste rahaprobleemid. Minul on praegu raha mõttes hästi, sest olen maailma üks paremaid.

Kahevõistlusega ei saa väga rikkaks, aga sissetulek on korralik. Enne oli muidugi raske. Sain vanematelt kõvasti tuge. Nad uskusid minusse, ilma polnuks võimalik."

Seega enne koondisesse pääsemist oli keeruline?
"Jah. Koondises saime, vähemalt enne koroonat, stipendiumi. Samuti Norra olümpiakomiteelt. Lisaks veel auhinnarahad. Aga varem pidin ise endale sponsoreid leidma."

Kuidas motivatsiooni hoidsite?
"Tundsin koguaeg, et arenen. Mul olid kõrged lootused, et pääsen paari aastaga koondisesse. Motivatsiooniga polnud probleeme. Pere toetas mind, see oli tähtis."

Kas Norra koondis on maailma parim?
"Kindlasti. Näitasime seda talvel. Sakslased on olnud parimad ja tahavad seda kindlasti uuesti. Loodan, et nad teevad head tööd, aga tean, et meie teeme natuke paremini. Loodan, et oleme talvel jälle parim tiim."

Kuidas on lood survega, kui MK-sarja esikuuikus on neli norralast?
"Muidugi on surve, sest väga keeruline on mahtuda MMi koondisesse. Pinge on tuntav, kui oled maailmas kuues, aga tiimis neljas (Björnstad saavutas lõppenud MK-sarja kokkuvõttes 6. koha – M. T.). Seega on arenguruumi ka meeskonnasiseselt. Enamasti on see hea asi, aga natuke ka lisasurve."

Norralased domineerisid eelmist hooaega täielikult. Kas teie vaatevinklist on see ainult hea või näete selles ka midagi negatiivset?
"Õnneks pole see nagu murdmaasuusatamises. Meil on veel palju erinevaid tippe, kes võivad võita. Ühel päeval võidab Akito Watabe, teisel Eric Frenzel, kolmandal Jarl Riiber. Meil on tugev tiim, kes domineerib, aga see pole veel probleem olnud. Kui nii jätkub kaks-kolm aastat, siis..."

Selline on ju plaan.
"See on plaan jah. Samas tahaks teiste riikidega võistelda. Palju lõbusam on lõpusirgel sakslasele ära teha kui tiimikaaslasele."

Eelmisel talvel tuli Norra meedias teemaks, et kahevõistluse MK-etappidel pole publikut. Miks Norra rahvast ei huvita kahevõistlus, kuigi olete maailma parimad?
"Ma pole kindel, miks see nii on. Norralastele meeldib murdmaasuusatamine. Asi on natuke ka selles, kuidas võistlusi on promotud. See on olnud väga halb nii Lillehammeris kui ka Trondheimis. Oleme juba aastaid näinud, et näiteks Trondheimis tahaks rahvas vaatama tulla, aga nad ei teagi, et võistlus toimub. See on üks põhiprobleeme. Kahevõistlus pole küll Norras suur ala, aga publikut peaks ikka rohkem saama." 

Kas inimesed tunnevad teid tänaval või poes ära?
"Vahel, aga mitte tihti. Pigem kodukandis (Trondheimis – M. T.). Üldiselt saan ikkagi rahulikult linnas ringi kõndida."