BBC: andmeleke paljastas Iraani tegeliku koroonasurmade arvu

Iraani valitsuse lekkinud raportitest selgub, et kuni 20. juulini oli Covid-19 tõttu surnud peaaegu 42 000 inimest, ehkki tervishoiuministeeriumi teatel oli see arv vaid 14 405. Nakatunute arv on samuti märkimisväärselt erinev – 451 024 nakatunut 278 827 asemel. Viimastel nädalatel on Iraanis taas uute juhtumite arv järsult tõusnud. 

Pärast viiruse puhkemist on paljud vaatlejad Iraani ametlikes arvudes kahelnud, kirjutab BBC. Riikliku ja piirkondlike andmete vahel on esinenud erinevusi, millest mõned kohalikud võimukandjad on ka avalikult rääkinud. Esimene Covid-19 surm Iraanis registreeriti lekkinud nimekirjade ja meditsiiniandmete kohaselt juba 22. jaanuaril – see oli ligi kuu varem, kui riigis teatati ametlikult esimesest koroonajuhtumist.

BBCga ühendust võtnud allikas jagas andmeid enda sõnul selleks, et „tuua tõde päevavalgusele“, lootuses lõpetada epideemia üle peetavad poliitilised mängud. Briti ringhääling ei saa kinnitada, kas allikas töötab Iraani valitsusorgani heaks. Samuti pole võimalik tuvastada vahendeid, kuidas ta salajastele andmetele ligi pääses.

Leke paljastab, et pealinn Teheranis on enim surmajuhtumeid – 8120. Algses Iraani nakkuskoldes Qomis ulatub surmade arv 1419 inimeseni. Lekkinud andmete üldine suundumus on sarnane ametliku statistikaga, ent suurusjärgud erinevad märgatavalt. Surmajuhtumite kasv on tervishoiuministeeriumi andmetest palju äkilisema loomuga. Märtsi keskpaigast oli surmade arv ametlikust näitajast viis korda kõrgem.

Iraanis oli juba enne pandeemiat poliitiline olukord pinev, mis aitas tõenäoliselt kaasa võimalikule kinnimätsimisele. Puhangu algus langes kokku ka Iraani parlamendivalimistega. Ajatolla Ali Khamenei süüdistas konkurente, et nood tahtsid koroonaviirust valimiste õõnestamise huvides ära kasutada. Kokkuvõttes oli valimisaktiivsus väga madal. Endise parlamendiliikme Nouroldin Pirmoazzeni hinnangul oli Iraani valitsus „tõe ees murelik ja hirmul“. Tema arvates kartis valitsus, et vaesed ja töötud hakkavad tegelikke andmeid teades tänavatel mässama.

Iraan on ka varem varjamiskatsetega silma jäänud. Teatavasti üritas Iraani valitsus algselt eitada ka oma süüd Ukraina lennuki allatulistamises 8. jaanuaril.