GALERII | Zahkna ja Ermits pidasid Otepääl maha tulise lahingu, naistest võidutses Regina Oja

Neljapäeval osutus naiste 7,5 km distantsil kiireimaks kõik märgid tabanud venelanna Darja Virolainen, kes on oma karjääri jooksul jõudnud kahel korral ka MK-sarjas poodiumile. Püsitiirus korra eksinud Johanna Talihärm kaotas talle teisena vaid 0,6 sekundiga, kaks möödalasku teinud Tuuli Tomingas oli kolmas, kaotades venelannale 44,8 sekundiga.

10 km pikkuses ühisstardist sõidus tegi parima alguse Grete Gaim, kes pääses ainsa naisena esimesest tiirust puhaste paberitega, kuid kolm eksimust teises tiirus kukutasid Gaimi kõrgemaist mängust.

Liidrikohale kerkis esimeses tiirus korra eksinud, kuid teises ja kolmandas tiirus kõik märgid alla saanud Regina Oja. Kuigi viimases tiirus ta ühel lasul eksis, edestas ta teise koha saanud Tomingast (5 trahviringi) lõpuks 19,5 ja kolmandana finišeerinud Virolainenit (4) 21,9 sekundiga.

Meestest oli 10 km sprindis esikoha napsanud lätlane Edgars Mise Raido Ränkeli ja Rene Zahkna ees. Mise reedel 12,5 km ühisstardist sõitu ei läinud, kuid meie meestele andis kõva lahingu Roberts Slotinš. Otsustavaks sai viimane lasketiir, kus Zahkna ja Kalev Ermits tegid kaks, Slotinš aga kolm möödalasku.

Nii sõitsid Zahkna ja Ermits viimasel ringil koos, kusjuures ees töö tegemise jättis Ermits lahkelt Zahkna hooleks. Sellele vaatamata suutis Zahkna lõpusirgel Ermitsast üle olla, edestades koondisekaaslast 0,6 sekundiga. Slotinš jäi võitjast maha 7 sekundiga.

„Otsustavaks sai see, et läbisin esimese tiiru nulliga, sealt jäi reservi, mida hiljem kasutada,“ märkis kokku neli märki üles jätnud võidumees finišis. Ermits eksis viiel ja Slotinš seitsmel lasul.

Eesti laskesuusakoondise peatreener Indrek Tobreluts tõdes pärast võistlust, et tegemist oli koondise jaoks suvise kõige tähtsama jõukatsumisega ja mingi tagasiside siit saab. Nii näitas kogu naiste võistkond võrreldes mullusega paremat liikumiskiirust.

„Meeste puhul oli see eelmise aastaga võrreldes sarnane, kuid arvan, et võib-olla olime ressurssi selleks ajaks rohkem ära kasutanud,“ lisas treener. Tema sõnul nähaksegi kõige suuremat arenguruumi sõidukiiruses ning laskmismetoodikas suuri muutusi ette võetud pole.

„Eelmisel aastal oli kogu naiskonna keskmine tabavusprotsent kõrgem kui Prantsusmaal ja sama pulga peal Saksamaaga, nii et me ei näe, et siin väga suurt arengureservi oleks,“ märkis Tobreluts.

Koroonapiirinagutest tulevalt on koondis suvel harjutanud suuresti kodumaal, vaid viimane kümnepäevane laager toimus Põhja-Soomes Vuokattis, kus saadi ka suuskadele.

Septembris peaks ees ootama laager Itaalias Anterselvas ja oktoobris Austrias, kuid need sõltuvad olukorrast viiruse rindel. Tobreluts ei välistanud võimalust, et ka viimane ettevalmistus hooajaks tuleb teha kodumaal.

„Meil on siin tingimused olemas ja kõik vajaliku saab ära teha, ainus miinus on see, et saamata jääks keskmäestiku efekt, mida oleme sügiseti Kesk-Euroopast otsinud,“ ütles Tobreluts.