Dopinguarst Schmidti abiline avas suu: kartsin, aga tegin seda raha pärast

Diana ja Schmidt on ammused tuttavad. Nad kohtusid aastal 2012 Erfurti haiglas, kus Diana töötas õena ja Schmidt arstina. Nad said hästi läbi, olid samal lainepikkusel. Asjad võtsid kriminaalse pöörde 2017. aasta lõpus, kui Schmidt palus kohalikul jõuluturul Diana abi. 

Schmidt ütles, et asi puudutab verd ja sportlasi, kuid Dianale jäi mulje, et ta peab mängima lihtsalt kullerit. Ei enamat. Diana esimene reis viis ta 2017. aasta detsembris Itaaliasse Toblachisse, kus toimus murdmaasuusatamise MK-etapp. Schmidti klientidest võistlesid seal austerlased Max Hauke ja Dominik Baldauf.

Kohale jõudes tabas Dianat halb üllatus. Talle antud kuldse Audi pagasiruumis oli seljakott koos verevahetamiseks vajaliku varustusega, mida Schmidt käskis tal klientide, keda Diana teadis vaid varjunimedega, peal kasutada. Saksa arst andis Dianale alati telefoni või WhatsAppi teel minuti täpsusega teada, kuhu, millal ja millise autoga minna. Kellega, kus ja millal kohtuda ning kellele kui palju verd anda.

Diana kurtis pärast esimest reisi, et protseduur polnud hügieeniline: tal polnud desinfitseerimisvahendit ega kummikindaid. „See läheks liiga kulukaks,“ vastanud Schmidt seepeale. Nagu juba Karel Tammjärve sõnadest teame, pumbati verd sportlastele sisse-välja, kus iganes parasjagu sai: hotellitoas, auto tagaistmel... 

Schmidt käskis Dianal tühjadelt verekottidelt nimesildid eemaldada ja need teineteisest võimalikult kaugel ära visata. „Tihti ma ei teinud seda, sest soovisin koju minna,“ vahendab Austria väljaanne Der Standard Diana sõnu.

Üksinda kolme last kasvatav Diana tegi seda raha pärast. Schmidt maksis talle 200 eurot päevas, kuid arvesse läksid ainult need päevad, mil ta reaalselt verd vahetas. Ta püüdis enda sõnul võrgustikust korduvalt väljuda, kuid edutult.

„Ütlesin, et olen liiga hirmul. Mind tabas iga kord paanika,“ sõnas Diana. „Ta vastas mulle alati argumendiga, et oli varem ka mind aidanud. On tõsi, et mul oli ka rahapuudus.“

Nii vuraski üksikema, külmik verekottidega pagasiruumis, mööda Euroopat ringi. Kõik ei läinud alati plaanipäraselt. Kord oli tal kaasas vale varustus. Kord unustas ta Rootsi minnes juhiloa koju ega saanud rendiautot võtta ja pidi kasutama ühistransporti. Pärast võistlust sai ta lennujaama minekuks sportlastelt küüti.

„Mul on tehtu pärast väga häbi,“ lausus Diana pisarsilmi. „Kui saaksin, võtaksin tehtu tagasi. Mul on väga kahju, et olen oma lastele nii teinud.“

Diana jutust käis läbi ka varjunimi Kindral, kes oli tema sõnul vanem mees. Kuulus Saksa dopinguajakirjanik Hajo Seppelt väitis juba eelmisel kevadel, et Kindrali nime taga peitus ilmselt Mati Alaver.

Erinevate Saksa ja Austria ajalehtede teatel kuulas Schmidt Diana tunnistust enamjaolt emotsioonitult, kuid muigas ja noogutas aeg-ajalt, nagu meenutaks vanu häid aegu. Prokuröri väitel alustas doktor Schmidt sportlaste abistamist veredopinguga hiljemalt aastal 2011. Kohtuprotsess jätkub teisipäeval.