Mati Lilliallik: virtuaaljooks kannab parimas mõttes algset olümpiamõtet

„Virtuaaljooks kannab kõige paremas mõttes just olümpiamängude algse aate põhimõtet ehk siis tähtis pole võit, vaid osavõtt. Ja siin tulemuste rittaajamisel pole mitte mingisugust mõtet,“ leiab Tallinna maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik. 

Aastaid rahvaspordiüritusi korraldades on Lilliallik ilmselt üht kui teist näinud, aga nii keerulises olukorras pole tema ja ta ametikaaslased üle maailma kunagi olnud. Viiruse leviku tõttu on enamik suuremaid rahvajookse jäänud toimumata. Spordiürituste korraldajate majanduslik kahju on suur ja käib ilmselge võitlus ellujäämise nimel. „95 protsenti rahvusvahelistest maratonidest on sel aastal ära jäänud. Massistardid jäävad ära, aga tõsi, on peetud näiteks 50 osalejaga maratoni eliitjookse. Mõned maratonid on ka toimunud, aga need on pigem lokaalset laadi, mitte väga rahvusvahelise mastaabiga,“ räägib Lilliallik.

Aga et mingilgi määral hoida traditsioone – september on eestlastele tähendanud osalemist Tallinna maratoni jooksuüritustel –, otsustati sel aastal korraldada virtuaaljooks, kus oma tulemuse saab edastada septembri jooksul. 

Virtuaaljooksud on koroonaaja nähtus. Teisalt korraldati neid ka juba varem. Näiteks Eesti rekordmaratoonar, tervelt 600 maratoni läbinud 80-aastane igiliikur Rein Pärn rääkis juba 2016. aastal Linnalehele, et on enda jaoks avastanud virtuaalmaratonid. „See tähendab telefoniga jooksmist, kasutades GPS-i ja Endomondo rakendust. Nädala jooksul võid telefoniga starti asuda endale sobival ajal ja marsruudil. Pärast tuleb organisaatoritele saata andmed. Eks need maratonid käi rohkem ka aususe peale,“ tutvustas Pärn toona uudsena näivaid üritusi. 

Tõepoolest, virtuaalmaraton on lihtne: osalemiseks polegi vaja muud, kui oma jooks mõne populaarsema rakenduse abil salvestada ja seejärel andmed ürituse kodulehel üles laadida. Nõnda jooksed justkui üksi, aga tegelikult oled ikkagi osa suurest jooksjate kogukonnast. 

Mati Lilliallik, kuidas on Tallinna maratoni virtuaaljooksul läinud?

Ütleme nii, et kui selle idee välja käisime, siis olime natukene skeptilised. Korraldajatena on olud rasked, sest päris jooksu ei saanud toimuda. Kuid praeguse seisuga võib öelda, et virtuaaljooks on üllatavalt kenasti käima läinud. Jooksusõbrad on selle soojalt vastu võtnud ja eriti hästi meeldib rahvale maratoni kombo ehk kombineeritud maraton, mis tuleb septembrikuu jooksul läbi joosta.

Üks maratoni kombo osalejatest on kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter. Kas tal on distants juba läbitud?

Gerd võttis meiega ise ühendust ja on oma positiivsusega paljudele eeskujuks. Tal on vist õige pisut veel puudu (esmaspäevase seisuga – toim). Ma ei kahtlegi selles, et tal saab õige pea see 42 kilomeetrit täis. 

Millised on olnud teie tähelepanekud virtuaaljooksu korraldades?

Meie jaoks on virtuaaljooks samuti täiesti uus ja tundmatu maastik. Me ei teadnud ka ju, kuidas inimesed selle vastu võtavad. See on tegelikult päris jooksu aseaine, aga õpime kogemustest ning püüame tänavu selle ilusasti ära teha. Ja loodame, et järgmisel aastal saab päris jookse korraldada. Aga juba praegu võib öelda, et jooksjate tagasiside põhjal jätaksime tulevikus paralleelselt alles ka virtuaaljooksu. Maailmas ringi liikujad ja need, kes konkreetsel päeval ei saa võistlusel kohal olla, saavad tänu virtuaaljooksule võistlusest osa. 

Kui korraldamisest rääkida, siis tänavu on muutunud ka teie ülesanded. Kui muidu läks ilmselt palju energiat liikluskorraldusega tegelemise peale, siis nüüd on kasvanud IT roll.

Eks ta nii ongi. Tavapärase suure ürituse korraldamise protsessi mõned alalõigud, näiteks liikluskorraldus, jäävad nüüd välja. Samas panustame IT lahendustesse ja klienditeenindusse – teisisõnu tahame hoida head suhet jooksusõpradega. Suhtleme jooksjatega igapäevaselt, näiteks tuleb tutvustada, kuidas käib tulemuste laadimine. Küsimusi on osalejatel kümneid kordi rohkem kui tavaliselt. Kõige krooniks oleme praegu sisuliselt keskmise suurusega postkontor: medalid ja särgid tuleb ju pakendada, sinna aadressid peale panna ja siis postitada. 

Kas jooksjate tulemused on sel aastal paranenud või on siiski nii, et kui jooksusõber jookseb üksi või sõbraga, siis tulemus ikkagi ei tule nii hea? Kaasvõistlejad annavad ju indu juurde, aga tänavu on nad vaid virtuaalsel kujul...

Ma arvan, et sellise spekulatsiooni tegemine on mõttetu. Virtuaaljooks kannab kõige paremas mõttes just olümpiamängude algse aate põhimõtet ehk siis tähtis pole võit, vaid osavõtt. Ja siin pole tulemuste rittaajamisel mitte mingisugust mõtet, sest puudub võrdlusmaterjal. Inimesed jooksevad erinevates paikades: kes jookseb allamäge, kes ülesmäge, kellel on tuuline ilm, kellel mitte. Siin saab igaühel mõõtkavaks olla ikkagi oma eesmärk või varasema tulemuse ületamine. 

Kõige magusam asi on jooksjatel sel sügisel ära jäänud – koos jooksmine suures massis –, aga kas virtuaaljooksu mõte on hoida jooksjate kogukonna ühistunnet üleval? On ju harjutud septembris Tallinnas jooksma ja sel aastal on küll asjalood teistsugused, aga üritus ikkagi toimub.

Meie selle aasta tunnuslause ütleb, et jookseme eraldi, aga siiski koos. Me anname tõesti korraldajatena endale aru, et meil ei olnud mõtet riskida. Me oleme vastutustundlikud. Selle tõttu tegime varakult otsuse, et sel aastal toimub üritus virtuaalsena. Ma arvan, et otsus on olnud õige, kui arvestada seda suurt rahvahulka, kes on tavaliselt meie jooksudel osalenud. Meil ei olnud erilist valikut.

Ja loomulikult tahame hoida sidet nende kümnete tuhandete liikujatega, kes on Tallinna maratonil igal sügisel jooksnud. Pakume sunnitud vaheaastal jooksjatele virtuaaljooksu näol sedagi rõõmu. Nii on neil stiimul. Ma väga loodan, et mida rutem endine olukord taastub, seda kiiremini saame pakkuda jälle ühiselt jooksmise rõõmu. 

Kas sel aastal on osalejaid ka eksootilistest riikidest?

Suhtarvud on pea samad mis varasematel aastatel. Eelmisel aastal osales Tallinna maratonil umbes 5000 välisjooksjat 60 riigist ja absoluutarv oli üle 20 000 osaleja. Selle nädala alguses on tänavusel virtuaaljooksul osalejaid 10 000, välismaalasi on natuke alla 2000 ja seda 50 riigist. Tänavu joostakse Tallinna maratoni virtuaaljooksu üle maailma. Oleme heas kirjas, võitnud jooksusõprade usalduse ja nii tullakse isegi meie virtuaaljooksule. 

Rahaliselt on tänavune jooksu ärajäämine korraldajatele suur löök. Kas jääte püsima? Milline on tulevikustsenaarium?

Me väga loodame, et jääme ikkagi pinnale. Aga eks ta raske on. Teen suure kummarduse meie toetajatele, kes on meile truuks jäänud ja on endiselt meie taga. Paljud toetajad on öelnud, et ka neil on majanduslikult raske ja kuna toimub virtuaaljooks, siis nad tänavu rahaliselt õlga alla ei pane, aga on ootel, et kui olukord normaliseerub, siis nad on jälle meiega koos. Väga suur tänu ka avalikule sektorile, nii Tallinna linnale kui ka kultuuriministeeriumile, kes on andnud ka mõista, et Eesti suurim rahvaspordisündmus ja Eesti suurim rahvusvahelise osalejaskonnaga spordivõistlus ei tohi hingusele minna. 
Kuigi tänavuse eelarve tulud on praeguse seisuga kahe kolmandiku osas kokku kuivanud, on toetajate jätkuva olemasolu tõttu meil julgustav edasi mõelda.