Doping

Miks erineb dopingu tarvitaja karistus tema abiliste omast?

Peturaha teeninud dopingusportlased on Eesti seaduse silmis puhtad poisid 

Kaarel Täll, Eigo Kaljurand, 25. september 2020 10:41
KAKS ERINEVAT SAATUST: Karel Tammjärv (vasakul) peab dopingupattudest aru andma Austria kohtus, sest seal on spordipettus ka keelatud ainete tarvitaja jaoks kriminaliseeritud. Algo Kärp (paremal) pole aga Austriaga üldse seotud ning Eestis pääses ta kohtuteeta. Esimene kannab nelja-aastast võistluskeeldu, teise karistuseks määrati kaks ja pool aastat. Mõlemad kasutasid karjääri jooksul keelatud võtteid.Foto: Joosep Martinson
„Võistluskeeld on sportlase jaoks nagu vangla. Talt võetakse ära tema töövahend ja minu arvates on karistus proportsionaalne,“ arutleb Eesti Antidopingu juht Henn Vallimäe.

Mõtiskluse taustaks on laiem ja ehk isegi filosoofilisem küsimus – millist karistust vääriks pettuse teel kasu teeninud sportlane? Eesti seadused näevad ette, et kriminaalkorras saab vastutusele võtta näiteks dopingu omamise ja vahendamise ning keelatud ainete tarvitamisele kallutamise eest. Ehk Mati Alaveri moel käitunud inimesed läheks tulevikuski kohtu ette, kuid dopingut kasutanud sportlane mitte. Praegune seadusandlus on üles ehitatud mõttega, et sportlane saab oma karistuse võistluskeeluna. Taustajõudude kohtu ette viimine peaks aga olema suurema rolliga kogu dopinguvastases võitluses, sest muudaks dopinguäritsejate töö keerulisemaks.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

24.09.2020
Seisukoht | Õuduste sügis: koroona, Alaver ja „Rannamaja“
24.09.2020
Tõnu Kalvet | Rohkem kainet meelt, Alaveri tümitajad!
24.09.2020
Alaveri kaitsja andis mõista, et suusatreener võiks avalikult selgitusi jagada: nii on kõigil lihtsam
23.09.2020
Vaikintervjuu Alaveri ja Veerpaluga

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee