Hiljuti juunioride Eesti meistriks tulnud võimlemisklubi Rütmika Siidisabade rühm tugineb paljuski lapsevanemate toetusele, nendib klubi juht Lea Kriibi. Foto: Võimlemisklubi Rütmika
Mihkel Uiboleht 29. oktoober 2020 19:48
Tartu spordiklubid peavad noortetöösse kaasama rohkem lastevanemate ja ettevõtete raha, sest kulud kasvavad kiiremini kui linna toetus. 

Noortespordiga tegelevate klubide toetus sõltub harrastajate arvust. Teisiti öeldes maksab Tartu linn iga noore eest aastas 250 eurot nn pearaha. Linn suurendas toetust mullu 16 euro võrra, kuid mitme klubi esindaja sõnul on pearaha osatähtsus nende eelarves vähenenud. Näiteks võrkpallitreeninguid korraldava spordiklubi Duo noortetöö kuludest kattis linna toetus viis aastat tagasi 30 protsenti, aga nüüd 20 protsenti. Kümnendik Duo noortetöö eelarvest on 15 000 eurot. Duos mängib võrkpalli paarsada noort.

Spordiklubi Duo mänedžer Hendrik Rikand ütles, et saalide üür ja transport läheb iga aastaga mõne protsendi kallimaks. Samuti on Duo konkurentsis püsimiseks tõstnud treenerite palku. Rikandi sõnul pidi klubi ots otsaga kokku tulemiseks kergitama treeningute kuutasu 5 euro võrra ja leidma uusi toetajaid. Duo pakkus eraettevõtetele rahalise toe eest muuhulgas reklaami esindusmeeskonna võistlusvormil ja kodumängudel, kuid noortespordi väljundid ei ole toetajatele piisavalt ligitõmbavad.

Võimlemisklubi Rütmika juht Lea Kriibi lausus, et nende probleemid sarnanevad Duo omadega ning majanduslik olukord on väga raske. Võimlemisklubidele makstav pearaha vähenes eelmisel aastal, sest linn kaotas kaks kümnendit kehtinud erandi. Nimelt olid võimlemisklubid saanud seni linna toetust vähemalt viieaastaste laste treenimise eest, uue korra järgi maksab linn aga kõigile spordialadele pearaha üle seitsmeaastaste laste juhendamise eest.

Mitme spordiklubi esindajad ei ole rahul, et linnale kuuluv sihtasutus Tartu Sport tõstis tänavu spordibaaside üüri ja teeb seda uuesti märtsis. Hinnatõus ulatub spordiobjektiti paarist protsendist viieteistkümneni. Tartu Spordi juhataja Eve Lill ütles, et noorteklubidelt küsitav väljakute ja saalide üür on pärast tõusu endiselt madalam kui omahind, sest nii toetatakse klubisid. Võimlemisklubi Rütmika juhi Kriibi sõnul ei ela aga klubi uut hinnatõusu üle.

Tartu sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp lausus, et lastevanemate ja toetajate rolli suurenemine on positiivne. Lambi sõnul ei pea linn spordiklubisid ülal pidama, vaid olema koostööpartner. „Meie ühiskond ja ettevõtted on rikkamaks muutunud,“ ütles ta.

Lamp sõnas, et järgmine aasta tuleb linnale majanduslikult raske ning eesmärk on hoida noortespordi pearaha senisel tasemel. „Oleks hea, kui saaksime raha juurde anda, aga linna eelarve pigem kahaneb,“ ütles ta. Lamp lisas, et spordiklubi saab raha taotleda ka riigilt ja fondidest.

Tartu maksis tänavu pearaha 61 spordiklubile 6159 noorsportlase eest. Kokku kulus linnal sel aastal pearahaks 1,48 miljonit eurot ja mullu rekordilised 1,5 miljonit eurot.