Foto: Ragnar Vutt
Sisuturundus
25. november 2020, 10:28

Enne külmade tulekut on õige aeg oma katus üle kontrollida

Lamekatus on üks Eesti kortermajade kõige sagedasemaid valikuid. Katuse korrashoid on tõeliselt tähtis ning võimaldab kaitsta majaelanikke paljude tekkida võivate probleemide eest, säästes olulisel määral raha. See ülesanne lasub üldiselt korteriühistul või kinnisvarahalduril.

Kuna katust maapinnalt näha pole, võib sageli juhtuda, et omanik või haldur avastab probleemid alles siis, kui olukord on juba tõsine. Õigeaegne ülevaatus seevastu pikendab katuse eluiga tunduvalt ning kokkuvõttes tuleb see ka rahakotisõbralikum.

Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitusfirma juht Rein Kala toonitab, et lamekatuseid peab üle vaatama vähemalt kaks korda aastas – sügisel enne külmade tulekut ja kevadel pärast lume sulamist. Katustele mõjuvad talvel ühed ja suvel teised toimimist mõjutavad tegurid. Peale külma ja sooja annavad katustele veel tunda päike, tuul, sademed, inimtegevus ja paljud muud tegurid.

„Talvel on külm, materjal tõmbub külmaga kokku ehk kahaneb. Suvel on teisalt soe, materjal suureneb ehk paisub. Temperatuuri muutumisega materjal liigub, annab järele, võib puruneda ja katus ei pruugi täita enam oma ülesannet,“ selgitab Kala.

Renoveeritud kortermajad

Katus vajab ilmtingimata puhastamist

Kontrollimise käigus tuleb esimese asjana hinnata katuse visuaalset väljanägemist, toimimist ning muutuste korral pidada nõu spetsialistiga.

Rein Kala kogemus näitab, et parimal juhul vajab katus sügisperioodi lõpul vaid lehtedest, prahist ning lindude poolt sinna jäetust puhastamist, et ebavajalik biomaterjal sinna talveks kõdunema ei jääks. Koristamata jäänud puulehed ja praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, mistõttu hakkavad kasvama sammal, taimed ja puud. Taimede juurestik rikub omakorda ära katusekatte, tekivad läbijooksud ning hiljem võivad sellest saada kandekonstruktsioonide purunemised.

Ummistunud vihmavee äravoolulehtrite ehk katuselehtrite tõttu võib katusele koguneda suuremal hulgal vett ja kogu katusekonstruktsioon või isegi kogu hoone võivad saada kannatada. Oluline on veenduda, et vihmavesi voolaks katuselt korralikult ära ning et vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes.

Ummistunud vihmaveerennid ja vihmaveetorud ei täida enam oma otstarvet. Samas kuivavad ummistunud vihmaveerennid ja -torud aeglaselt, hakkavad roostetama ja lagunema.

Sageli on vaja võtta ette väiksemad remonditööd

Lisaks katuse ülevaatusele võib olla vaja enne külma saabumist teha ära mõned hooldustööd. Näiteks võib katus vajada veidi täiendavat putitamist – ühest kohast lahti mõni serv, teisest nurgast plekk... Õigel ajal leitud probleemi lahendamine säästab palju raha ja aega, sest kui probleemne koht talvistele heitlikele ilmadele räsida jätta, on hilisem olukorra lahendamine tunduvalt kallim ja ajamahukam.

Renoveeritud kortermaja katus

Oluline on kontrollida, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud nii katusele kui ümbritsevale keskkonnale. Lahti tulnud kohad peab uuesti kinnitama. Katuseid tuleb loomulikult ka siis kontrollima, kui need ei täida enam oma ülesannet.

Välja on vaja selgitada võimalikud katuse mehaanilised vigastused (torkeaugud, keevisõmbluste ja materjalide rebendid, katuse või hoone vajumisest tekkinud vigastused). Leitud vigastused tuleb kohe parandada. Kontrollida ja vajadusel hooldada tuleb ka kõik katusel olevad käigurajad, katuseaknad, katuseluugid, turvapollarid, läbiviigud, parapetid, räästad, varikatused ja muud katusega seotud elemendid.

Professionaalne tegevus tagab väärt tulemuse

Kui katuse olukorda kaardistades selgub, et see on amortiseerunud, on just sügisel õige aeg asuda otsima spetsialiste, kes võiksid renoveerimistöödega alustada kevadel kohe pärast lume sulamist.

Rohkem kui 25 aasta pikkusele töökogemusele toetudes soovitab OÜ Evari Ehituse juht katuse renoveerimise tellimisel kindlasti huvi tunda töövõtja usaldusväärsuse ja seni tehtud tööde vastu.

„Alati on soodsam ehitada või renoveerida üks kord ja korralikult, kui mitu korda ikka uuesti ja uuesti,“ kinnitab Rein Kala.

www.evari