Londoni Arsenali hingekirja kuuluv väravavaht Karl Jakob Hein võib uute reeglite valguses olla üks viimaseid Eesti jalgpallureid, kes mõnda Inglismaa klubisse pääses.Foto: Pa Pictures / Scanpix
Jalgpall
2. detsember 2020, 12:47

Brexit pöörab Inglismaa jalgpallituru pea peale

31. detsembril jõuab lõpule Suurbritannia lahkumine Euroopa liidust ning see toob kaasa ka väga olulised muutused sealsete jalgpalliklubide värbamispoliitikasse. Edaspidi vajavad ka kõik Euroopa liidu kodanikud Inglismaa liigades mängimiseks tööluba, nooremaid kui 18aastaseid pallureid on aga klubidel välismaalt keelatud üldse palgata.

Tööloa taotlemisel lähevad eurooplased nüüd ühte patta muu maailma jalgpalluritega. Et tööluba saada, on välja töötatud spetsiaalne punktide süsteem, mis võtab arvesse jalgpalluri mängude arvu oma rahvuskoondises või noortekoondises, samuti mängude arvu klubis, aga ka mängija senise klubi kvaliteeti, klubi positsiooni liigas ning ka liiga enda kvaliteeti. Kui kriteeriumid on täidetud edukalt, saab mängija tööloa automaatselt, ent kui punkte jääb väheseks, otsustab palluri Inglismaa-kõlbulikkuse erandeid vaagiv kolleegium.

Ühtlasi ei tohi klubid mujalt maailmast oma akadeemiatesse värvata nooremaid kui 18aastaseid mängijaid. Alla 21aastaseid mängijaid võib kogu hooaja jooksul värvata kuni kuus.

Uued reeglid hakkavad kehtima jaanuarist, mil avaneb talvine üleminekute aken.

Karmid reeglid tähendavad ka seda, et edaspidi muutuvad ka Eesti noormängijate võimalused Inglismaale pääseda senisest veelgi keerulisemaks. Meie palluritest on Inglismaa klubide akadeemiatesse pääsenud näiteks Henrik Ojamaa, Mattias Käit, Karl Jakob Hein ja viimati Maksim Paskotši.