Urmo Aava: ma loodan, et Rally Estonia läks meie spordisõpradele hinge (1)

Eesti rahvuskangelane Ott Tänak liikumas maailmameistri tiitli poole koduradadel – see oli unelm, kus seni üks pusletükk ei tahtnud kuidagi klappida. Ralli-MMi etapi korraldamine oli veel aasta alguses eelkõige suur eesmärk, mitte reaalsus. Koroona paiskas aga muuhulgas rahvusvahelise spordikalendri upakile ja see tuli ümber mängida. 

Kui Rally Estonia korraldustiimile tehti ettepanek Eestis MM-i etapp korraldada, tundis Aava oma tiimiga ilmselt, et käes ongi palju räägitud „kas nüüd või mitte kunagi“ hetk. Nende selja taga oli kogu Eesti ja nii oli mõnes mõttes ka lihtne rallit korraldada. Tõsi, raskusi tuli ületada palju, alates koroonaga seotud muredest ja lõpetades väga lühikese ettevalmistusajaga. 

Aga töö tasus vaeva: eestlased nägid, kuidas valitsevad maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja seljatasid koduradadel kogu maailma tippseltskonna. Need septembri alguse päevad telerite ees – raja äärde pääses vaid piiratud arv rallisõpru – olid hullumeelse koroona-aasta ühed helgemad. 

„Eesti oli 33. riik, kus ralli-MMi etapp korraldati. Ja Rally Estonia oli 600. MM-i etapp. Eriline, et see just meile sattus ning teistpidi, et Ott ja Martin selle võitsid. MM-i sarjas on eraldi klubi rallimeestele, kes on võitnud 100. ralli-MM-i etapi. Ideaalne kooslus oli see, et Eestis selline üritus toimus, et Ott ja Martin selle võitsid ja et see oli märgilise tähtsusega ralli. Mis sa veel paremat oskad tahta? Loomulikult ei saa seda võtta iseenesestmõistetavana, aga ma loodan, et Eesti spordisõpradele läks Rally Estonia hinge,“ räägib Urmo Aava Eesti tänavuse aasta ühest säravamast sündmusest. 

Urmo, ralli-MMi etapi Eestis korraldamine oli ilmselt midagi sellist, mida te aasta alguses ei oleks küll osanud loota?

Absoluutselt, sellist stsenaariumit ette ei näinud. Aasta alguses teatasime, et sel aastal jääb ralli ära, ja hakkasime tööle järgmise aasta ralliga. Aga siis juba mõttega tuua ralli-MMi etapp Eestisse. See oli asjade kokkusattumine, et nüüd niimoodi juhtus. Me ise olime muidugi kohe valmis väljakutset vastu võtma. 

Olete kindlasti juba ralli korraldamist analüüsinud. Kas saanuks ka midagi paremini teha või läks kõik nagu valatult?

Ei, valatult ei läinud. Tööd oli palju ja ka ajalist survet oli palju. Ma arvan, et meil oli väga palju ka õnne. Väga paljud inimesed, institutsioonid ja ettevõtted väga tahtsid, et ralli toimuks, ning oli ühtne soov asi ära teha. 

Tundsite kogu Eesti toetust?

Valitsuskabinetist kuni ministeeriumite ja asutuste ning rallifännide ja korraldajateni välja – kõik olid toeks. Kedagi me motiveerima ei pidanud, pigem kõik arutasid kaasa ja mõtlesid, kuidas asi ära teha. 

Kui ralli alguspäev lähenes, oli koroona tõttu üleval üksjagu küsimärke. Kas olite ise kogu aeg kindel, et ralli ikkagi toimub, või saabus kindlus alles stardihetkel?

Varem ei saanud kindel olla. Ütleme niimoodi, et rallinädala esmaspäeval olin kindel, et ralli toimub. Küsimus oli, kas pealtvaatajatega või ilma. Meie kõigi suur soov oli, et see toimuks pealtvaatajatega, sest olime kindlad, et teeme selle eeskujulikult ära ja eesmärk oli korraldada suur üritus nakatunuteta. Seda me ka suutsime. Lisaks spordiürituse korraldamisele oli seegi väga suur väljakutse. 

Aga jah, kui võtame ettevalmistusaja ralli toimumise avalikustamisest rallini, siis kestis see 63 päeva. Nende 63 päeva jooksul tekkis igasuguseid olukordi. Oli ka hetki, kus tundus, et rallit ikkagi teha ei saa või on see väga keeruline. Nendest suutsime üheskoos välja tulla ja nagu ütlesin, kui rallinädal oli käes, siis teadsime, et ralli toimub, aga pingutasime veel selle nimel, et saaks kindlasti toimuda pealtvaatajatega. 

Septembris ei olnud koroonanäitajad veel nii kõrgele tõusnud, selles mõttes oli tänavuse aasta kontekstis ralli toimumisaeg hea. Kas oktoobris poleks saanud rallit tõenäoliselt pealtvaatajatega korraldada?

Olukord muutus ja oktoobris võib-olla oleks saanud pealtvaatajaid küll lubada, aga nende arv oleks veel väiksem olnud. 

Kuidas rahvusvaheline ralliseltskond Rally Estonia korraldusega rahule jäi? 

Tagasisides on mitu tasandit. Üldiselt saime avalikult kiita. Meie jaoks on hästi oluline rahvusvahelise autospordiliidu tagasiside. Nende ametnikud koostavad standardraporteid, mis on neljapallisüsteemis. Kõik raportid olid kas head või väga head ehk kas ralli vastas standarditele või ületas neid mõningates punktides. 

Negatiivsena toodi välja, et mingid teeosad läksid halvaks. Aga see oligi tingitud sellest, et 63 päevaga tuli ka tee-ehitus ära teha. Ja kui siis tuleb vihmaperiood... Mingil hetkel aja ja looduse vastu ei saa. Järgmise aasta rallile mõeldes tegeleme sellega ning planeerime nii, et teed kestaksid. 

Kuid veelkord: üldiselt saime võistlejatelt ja tiimiliikmetelt kiita. Oli võib-olla ka neid, kes ütlesid midagi teede kohta, ja seda, et oli natuke liiga palju hüppeid, aga üldiselt oli kõik positiivne.

Kas rallimaailmas on kombeks, et kui ollakse edukas, siis kiidetakse, aga kui hästi ei lähe, otsitakse ka korralduses vigu? Või pigem on nii, et isegi kui rallimehel sõit ebaõnnestub, võib ta ikka korraldust kiita?

Ma arvan, et pigem see teine versioon. Ma küll ei ole kohanud seda, et keegi oleks maailma tipus selline, et kui läheb hästi, siis kiidab, ja kui halvasti, siis laidab. Seal on ikka adekvaatsed inimesed.

Kas ralli-MMi etapi Eestis korraldamise juures mängis suurt rolli ka see, et meil on Ott Tänaku näol oma tipp olemas?

Väga selgelt on nii, et enda riigis toimuv tippvõistlus ja enda tippsportlane või tippsportlased seal võistlemas alati täiendavad teineteist. Üks ilma teiseta ei ole täiuslik. Aga maailmas on ka näiteid, kus on tippvõistlus, aga tippsõitjaid ei ole. Näiteks Portugalis, kus ei ole praegu ühtegi tippu. 

Eestil on ajast aega olnud rallis tippe, aga tipprallit ei olnud. Kümme aastat on meie tiim ralli-MMi etapi nimel ponnistanud. Võib-olla mingil hetkel tundus see väga paljudele naeruväärne, aga kui ajad järjekindlalt oma asja, usud sellesse, siis mingil hetkel, kui asjad õigesti kokku satuvad, saad väljakutsed vastu võtta ja need teoks teha. 

Kui ralli läbi sai, kas siis sisuliselt alustasite järgmisel päeval kohe tööd järgmise aasta ralli kallal?

Ralli korraldamisel on huvitav tsükkel, see on tegelikult pooleteiseaastane. Nagu ma ütlesin, kui kevadel ütlesime, et tänavune ralli jääb ära, siis alustasime järgmise aasta ralli korraldamist. Nii käis tegelikult 2020. aasta rallit korraldades töö paralleelselt 2021. aasta ralliga. Loomulikult kui ralli läbi sai, siis me esmaspäeva hommikul ei karanud kõik Tallinna kontorisse. Kuu aega läks veel Otepää kandis aega, et ralli seal kokku võtta. Tegelikult teeme kokkuvõtteid siiamaani, sest on miljon detaili, mis on vaja läbi analüüsida. 

Kas tuleva aasta 15.–18. juulini sõidetava Rally Estonia rajad on juba teada?

Need on teada, aga pole lõplikult kinnitatud, sest üleval on omandiküsimusi. Eramaa omanikega tuleb sõlmida kokkuleppeid, mis võtavad paratamatult aega. Aga põhimõtteliselt meie soovid on paigas.

Kas rajad on tuleval aastal tänavustest erinevad?

Legendaarsed kohad, mida oleme ajalooliselt kasutanud, jäävad sisse. Aga tuleb ka arvestatavalt uusi katseid. Tartu jääb ikka ralli keskmeks, kuid liigume ka sealt põhja poole. Juurde tuleb erinevat profiili ning keerulisemaid, tehnilisemaid ja kitsamaid teid. Ralli keskmine kiirus hakkab olema aeglasem. 

Tänavuse Rally Estonia ajal näiteks telekommentaatorid jälgisid pingsalt ralli keskmist kiirust.

Jah, mõnedel oli hirmus arvamus, et ralli läheb jube kiireks, aga tegelikult keskmine kiirus oli väiksem kui Soome rallil. Ja tahame minna veel allapoole, see on tehnilisuse ja ohutuse küsimus.

Üks järgmise aasta soov on teil ilmselt see, et rallile saaks kaasa elama tulla nii palju pealtvaatajaid kui tavaolukorras?

Tuleme lähiajal oma mõtetega välja. Me loodame, et see kriis laheneb. Ei tahaks küll sellist tüüpi piiranguid sättida, nagu tänavu tuli teha. Kindlasti tahame rallit koordineerida niimoodi, et pealtvaatajate liikumine oleks planeeritud ja mugav.

Järgmise aasta Rally Estonia on taas MM-i etapp. Kui tõenäoliselt see niimoodi jääbki?

Me töötame selle nimel, et see jääks iga-aastaseks traditsiooniks. 

-------------------------------

100. WRC rallide võitjad

100 (1982. aastal)    Monte Carlo ralli, võitja Walter Röhrl (Lääne-Saksamaa, Opel)
200 (1990)    Rallye de Portugal, võitja Miki Biasion (Itaalia, Lancia)
300 (1998)    Acropolise ralli, võitja Colin McRae (Suurbritannia, Subaru)
400 (2005)    Argentina ralli, võitja Sébastien Loeb (Prantsusmaa, Citroën)
500 (2012)    Soome ralli, võitja Sébastien Loeb (Prantsusmaa, Citroën)
600 (2020)    Rally Estonia, võitja Ott Tänak (Eesti, Hyundai)
-------------------------------

Sportlasena stabiilne areneja

„Olin pikaldane ja stabiilne areneja,“ kirjeldas Urmo Aava kaheksa aastat tagasi Linnalehega rääkides oma rallikarjääri. 

„Minu tüüpviga oli teha lolle väikesi vigu, aastatel 2007–2008 ma ei teinud ühtegi suurt avariid, aga näiteks sõitsin natuke kuskil kivi pihta. Tulemus oli aga rikutud. See oli mul läbiv. Ma olin kiire, aga ei suutnud haarata väga suurel kiirusel kogu pilti ning tavaliselt tekkisid rumalad vead ralli või päevade lõpus, kui oli väsimus sees. Ehk aju ja silmad väsisid ära. Tegin küll eritrenni, aga ei suutnud end arendada nägema. Ma arvan, et mu häda oli selles,“ analüüsis Aava oma karjääri. 

Urmo Aava sai Kuldar Sikuga juuniorite MM-il (JWRC) 2006. aastal Türgi etapil ja 2007. aastal Sardiinia etapil esikoha ning hooaja kokkuvõttes 2006. ja 2007. aastal 2. koha. Ta tuli MM-i etapil (WRC) 2007. aastal Soomes 7. kohale ning sai 2008. aastal Kreekas 4., Uus-Meremaal 5. ja Prantsusmaal 7. koha. Karjääri jooksul kogus ta ralli-MMi etappidelt kokku 17 punkti.