Korvpallikoondise peatreener Jukka Toijala.Foto: Martin Ahven
Korvpall
26. detsember 2020, 13:36

„Peatreeneri roll peaks olema selline, kust tulevad juhised, millist mängu mängida.“

Kalev Kruusi Betsafe’i podcasti aasta viimaseks külaliseks on äsja ametisse valitud Eesti korvpalliliidu president Priit Sarapuu. Mehed arutavad nii korvpalli puudutavatel valusatel teemadel, nagu naiste korvpall või Audentese tulevik, aga räägitakse ka segadusest võistluskalendri üle ja Tartu tulevikust. Sarapuu sõnul on ebaaus, et piirangud kehtisid pikka aega spordi-, aga mitte kultuuriüritustele ning kurb oli vaadata tühja saali.

Sarapuu on olnud kaheksa aastat korvpalliliidu juhatuses, millest nelja jooksul on tema sõnul üht-teist ka ära tehtud. „Juhtisin eelarvekomisjoni, saime selle planeerimise paika, juurutasime uue raamatupidamissüsteemi. Võtan juhtimise üle heas seisus – on vahendeid, millega lubadusi ja strateegiaid ellu viia,“ ütles ta.

Värske alaliidu president on väga rahul korvpallikoondise peatreeneri Jukka Toijala tööga, kes olevat kandidaatidest olnud kõige parem valik. „Jukka on suure osa klubisid läbi käinud, kus toimub noorte ja meistriliiga tasemel töö. Meil on kokkulepe, et ta on Eesti korvpalli jaoks olemas 24/7 ja teeb ka üldisemaid suuniseid. Peatreeneri roll peaks olema selline, kust tulevad juhised, millist mängu mängida. Muidugi pole see one man show, vaid talle peavad nõu ja jõuga abiks olema ka noortetreenerid,“ sõnas Sarapuu.

Lähiajal kriitikanoole alla sattunud Audentese kohta on Sarapuul öelda häid sõnu. „Kindlasti nad ei tööta 5+, aga töötab tõusvas joones. Väidan, et täna on enamike klubide jaoks auasi, kui nende mängija on Audenteses. Olen kindel, et jõuame kokkuleppeni – see on riigi poolt rahastatud projekt ja me oleme lollid, kui me seda ei kasuta. Aga raha pole ka mõtet põletada, liit peaks veel lisaks panustama, et saaks hea asi“. Paljud noortetreenerid on tema sõnul nagu hunt kriimsilmad, kellel on mitu ametit, et leib lauale tuua ja väljakutseid leida. Aga tuleb teha valikuid ja Audentese puhul otsib alaliit fokusseeritud inimest.

Üheks valusaimaks teemaks on Sarapuu sõnul naiste korvpall. „Ma ei oska öelda, millal viimati võit tuli. Küll aga on lihtne parandada midagi, mis enam kehvemaks minna ei saa. Mind natuke segab, et lähiriigid on üsna kõrgetel kohtadel. Jõudsime oma aruteludes sinna, kus oli vaja mingi seisukoht võtta – kvaliteeti saab kindlasti parandada, aga kui praegu samamoodi edasi purjetame, siis paari aasta pärast polegi enam Eesti naiskonda välja panna. Mina tunneks ennast siis halvasti,“ ütles Sarapuu.

Tal on hea meel, et tagasi toodi korvpalli karikavõistlused, aga piirangute tõttu oli saali kurb vaadata. „Nagu oleks jõulupraad, aga ainult hapukapsaga. Kui on piirangud, siis peaksid need kehtima kõigile – võib-olla on minus eestlaslik kadedus kultuurirahva ees, kuigi ma olen väga suur kultuuri austaja. Hea meel, et võistlused toimuvad, aga kurb on näha tühja saali ja neid inimesi, kes on korraldamisega vaeva näinud.“

Sarapuu lükkab podcastis ümber jutu, nagu ta oleks karm juht. „Ma usun sellesse, et kui tuleb lahku minna, siis tuleb, aga võiks seda teha sõpradena. Kui ma oleksin väga karm, siis see mind väga ei huvitaks. Ma olen seda meelt, et kõik võivad eksida, aga ka mul on oma punane joon. Ma üldiselt usaldan inimesi ja mulle meeldib meeskond, kuhu saab ülesandeid delegeerida. Kui inimesed saavad volitused, siis nad vastutavad,“ ütles uus korvpalliliidu president.

Nelja aastase presidendiameti jooksul on Sarapuu eesmärgiks teha korvpalli heaks ära mõõdetavaid asju. „Naiste võistkondade arv peaks olema 30% suurem Eesti meistrivõistlustel. 2025. aastaks oleme EMil kaheksa parima hulgas ja oleksin pettunud, kui me ei saaks korraldusõigust. Loodan, et enam pole arutelusid Audentese vajalikkuse üle Eesti korvpallis. Üleminekute tava peab ära reguleerima – kui liigutakse välisklubisse, siis ei jääks kellelgi rusikat taskusse,“ võttis Sarapuu kokku viis peamist eesmärki.

„Ma loodan, et see pole sooloprojekt. Olen väärikad ja tublid inimesed juhatusse kaasata suutnud ja loodan, et nemad ka panustavad. Olen delegeeriv ja usaldav ning kõigega ei suuda ise tegeleda,“ sõnas ta. Ta soovib veel üks kuni kaks inimesi juurde värvata – naiste ja tüdrukute korvpalli ning noorte värbamise juurde.