Kergejõustik

Maailmarekordit sihtiv Johannes Vetter püstitas kangiruumis võimsa tippmargi 

Ohtuleht.ee, 30. detsember 2020 22:00
Johannes Vetter.Foto: Reuters/Scanpix
Odaviskaja Johannes Vetter, kes saatis suvel viskevahendi 97.76 meetri kaugusele, on valmistumas uueks hooajaks. Sakslane on teinud edusamme kangiruumis, hiljuti surus ta rinnalt 230 kg. Tulemus on parem Soome odaviskelegendi Seppo Räty rekordist, samas leiavad põhjanaabrid, et ehk nende mehe mark on siiski võimsam.

Mõistagi pole rinnalt surumine odaviskaja jaoks kõige tähtsam näitaja, kuid sellegipoolest on Vetteri jõunäitajad muljetavaldavad.

Samal teemal

"Vetter viskas oda pea 100 meetrit, see tulemus on ainuke asi, mis teda huvitama peaks. Rinnalt surumine, eriti sellise tehnikaga, aitab tal suurendada plahvatuslikku jõudu ning aitab mingil määral ka odas meetreid juurde saada. Kuid kõige rohkem pakub raskuste tõstmine vaheldust ning võib anda kinnitust, et sportlane on õigel teel," selgitas Fredrik Smulter, kes püstitas 2015. aastal rinnalt surumises maailmarekordi (401 kg).

Temaga nõustub teinegi Soome jõutõstja Timo Hokkanen. Samas tõdes ta, et päris korrektseks Vetteri tulemust lugeda ei saa. 

"Temas on palju jõudu, kuid võistlustel võib sellest tulemusest 30 kg maha võtta. Kuid need tulemused pole talle tähtsad. Ta treenib enda spordiala jaoks, mitte ei aja taga rekordeid rinnalt surumises. See tehnika sobib talle," vahendas Hokkaneni sõnu Iltalehti.

Vetter surub kangi väga kiiresti, eesmärgiks on eelkõige plahvatuslikkuse arendamine. Odaviskes on väga tähtis viskevahendi stardikiirus. 

27aastasele sakslasele on jõunäitajad olnud alati tähtsal kohal. Kui kaks aastat tagasi oli tema rinnaltsurumise rekordiks veel 220 kilo, siis mõne päeva eest viis ta selle 230ni (tõsi, mõninga abiga). Räty, kes tuli 1987. aastal maailmameistriks ning püstitas vana odaga kaks maailmarekordit, tipptulemuseks rinnaltsurumises on 227,5 kg

Kuna Räty't rekordkatse ajal keegi ei abistanud, siis arvab Hokkanen, et tema tulemus on muljetavaldavam kui Vetteri oma. 

"Jah, arvan küll nii. Kui keegi sind niimoodi aitab, teeb see surumise palju kergemaks. Minimaalselt võib sellest tulemusest kümme kilo maha võtta. Kuid ma ei taha Vetteri sooritust maha kanda, sest ta on odaviskaja," lausus Hokkanen.

Sakslase kaasmaalane Thomas Röhler arvas eelmisel aastal avaldatud intervjuus, et Vetter võib jõunäitajaid taga ajades end vigastada. 

Röhler ise peab kõige tähtsamaks pikka ja edukat karjääri, samas talle tundub, et Vetter püüab saavutada alati säravaid tulemusi. 

Samas on Röhler pidanud väga palju vigastustega võitlema ning pärast 2016. aasta Rio olümpiamängude kuldmedalit ja 2018. aasta Berliini EM-tiitlit pole ta häid tulemusi suutnud näidata. 

Seetõttu nähaksegi enim potentsiaali maailmarekordi püstitamiseks Vetteris, kes on kõigi aegade edetabelis teisel kohal. Ettepoole jääb ainult Jan Zelezny (98.48).

Ka Hokkanen ei saa Röhleri arvamusega nõustuda, tuues välja Vetteri võimsad tulemused.

"Vetterile on varemgi ette heidetud, et ta on odaviskaja kohta liiga võimas. Kuid ta ajab oma asja raske on teda kritiseerida, kui viskevahend niivõrd kaugele lendab," lausus Hokkanen.

Samas teeb Vetter oma kaasmaalasele ära ühes arvestuses, mis peegeldab järjepidevust. Nimelt on ta visanud oda üle 90 meetri neljal erineval hooajal, Röhler on seda suutnud kolmel aastal.

Vetter laadis üles ka video oma sügavkükist. 180 kg on, tõsi, selle harjutuse jaoks küllaltki tagasihoidlik number.

"Imestan, et tema sügavküki rekord parem pole. Ehk teiste sõnadega, tundub, et jalgade kiirust ja võimsust annab veel arendada. Seegi aitab odaviske tulemustele kaasa, kui ta suudab enne joont seisma jääda," lausus Smulter.

"Sellises kaalukategoorias mehed jõuavad pea alati 180 kg raskuse kükini. Isegi siis, kui sa pole väga andekas, ei ole 180 kg midagi võimatut, eriti sajakilose mehe jaoks," lisas Hokkanen.

Vetter tunnistas ka ise sotsiaalmeedias, et sügavkükk pole just tema lemmikharjutus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee