FOTOD JA VIDEOD | 2020. aasta parimad olid Tänak-Järveoja, Levandi ja Sildaru (8)

Eesti Olümpiakomitee telegalal „Spordiaasta Tähed 2020“ kuulutati aasta sportlase auhinna laureaatideks rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja.

2020. aastal anti tavapärase kolme – aasta naissportlase, meessportlase ja võistkonna – asemel välja üks ja ainus Kristjan – aasta sportlane, kelleks võis olla nii individuaalsportlane kui ka tiim. Tänak-Järveoja edestasid teisi nominente rahvahääletusel ja ajakirjanike hääletusel ning said spordiorganisatsioonidelt teise koha. Kokkuvõttes tõi see meie rallipaarile aasta sportlase Kristjani.

Ott Tänak tänas kõiki toetajaid tunnustuse eest. „Ütleks, et on olnud ebareaalne aasta. Loomulikult on olnud üleüldiselt keeruline, aga samamoodi on see mõjutanud sporti ning kõik, mis sel aastal toimus – raske oli järge pidada. Peaksime olema õnnelikud, et autosport kui selline toimis ja võistlused suudeti ära korraldada. Otseselt sarjatunnet oli raske tekitada, me kunagi ei teadnud, mis tuleb, mis ei tule, millal tuleb – sellepärast pidime võtma võistlus korraga. Selle tõttu oli kogu see aasta ka väga teistmoodi. Loomulikult ei saa loota, et nii kui aastanumber muutub, muutub kõik loomulikumaks, aga sellegipoolest teeme enda poolt kõik selleks et saaksime vähegi normaalsema elu juurde tagasi tulla ja oma eluga edasi minna. Olge kõik terved, olge hoitud ja loomulikult edukat uut aastat!“

Martin Järveoja lisas, et aasta on olnud õpetlik. „Eelkõige oli ta õpetlik just seetõttu, et me ei tohiks võtta midagi iseenesestmõistetavana. Meie kõigi suurim väärtus on tervis ja tervist me peame hoidma. Püsigem terved, sest terves kehas on terve vaim!“

Tänak-Järveoja said enne koroonapausi kirja Rootsi ja Mehhiko MM-rallidelt 2. koha, pärast pausi naasti radadele võiduga esimest korda MM-sarjas peetud kodusel Rally Estonial. Pärast Monza ralli 2. kohta saadi MM-sarja hooaja üldarvestuses 3. koht, Hyundai tehasemeeskonnaga võideti meeskondlik tiitel.

Teised nominendid aasta sportlase auhinnale olid tennisist Anett Kontaveit, veemotosportlane Erik Aaslav-Kaasik, iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus ning freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Kontaveit tuli Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel kaheksa ja USA lahtistel 16 parema sekka, jõudes ka Palermo WTA turniiril finaali. Aaslav-Kaasik tuli klassis F-125 maailmameistriks. Kiibus sai Euroopa meistrivõistlustel naiste üksiksõidus seitsmenda koha ning näitas häid tulemusi GP-etapil ja Challenger-sarja võistlustel. Sildaru võitis X-mängudel kaks kuldmedalit, tulles eelnevalt ka noorte olümpiavõitjaks.

Aasta sportlane ja treener selgusid rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel 34 086 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 63 spordiorganisatsiooni ning 45 spordiajakirjanikku.

Aasta treener 2020 auhinna teenis Eesti Olümpiakomitee telegalal „Spordiaasta Tähed 2020“ Anna Levandi, kelle juhendamisel treenib kiiret arengut näitav 17-aastane iluuisutaja Eva-Lotta Kiibus.

Kiibuse saavutuste hulka lõppenud hooajal kuulusid Euroopa meistrivõistluste naisüksiksõidu 7. koht, Challenger sarja etappide 1. ja 2. koht ning rahvusvahelise GP-etapi 6. koht.

Anna Levandi sõnul on Kristjani nominent olla ja sealjuures valituks osutuda suur au. „See on auhind pikaajalise töö eest. Olen 20 aastat Eestimaal treenerina töötanud päevast päeva, vahel ka kuude kaupa ilma puhkuseta. Tänan oma lapsi, kellelt pole kordagi kuulnud etteheiteid: „Ema, miks veedad jäähallis rohkem aega kui kodus?“ Ma sain oma tööd teha kõik need aastad. Väga sügav kummardus minu mehele, kes mind mõistab. Ta on andnud mulle võimaluse teha tööd, mida oskan ja armastan. Kõigile on teada, et pole lihtne olla treeneri abikaasa, paljugi sätitakse minu trennide ja võistluste järgi. Tänan teda väga!“ ütles Levandi.

Aasta sportlane ja treener selgusid rahva, spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hääletustulemuste liitmisel. Võitjate väljaselgitamisesse andsid oma panuse rahvahääletusel 34 086 unikaalset hääletajat. Samuti osalesid hääletusel 63 spordiorganisatsiooni ning 45 spordiajakirjanikku.

Aasta sportlik omavalitsus on Rakvere, EOK tunnustuse teenisid ka parimad spordiklubid ja –rajatised

Eesti Olümpiakomitee auhinnagalal „Spordiaasta Tähed 2020“ kuulutati välja sportliku kohaliku omavalitsusüksuse konkursi võitja, kelleks rahvahääletusel valiti Rakvere linn. Samuti tunnustati maakondade spordiklubisid ning kuulutati välja aasta spordiobjektid

„Aasta sportlik omavalitsus“ Rakvere linn on koduks Eesti tulihingelistele spordiinimestele, rohketele spordiklubidele ja vägevatele spordiüritustele. Rakvere spordirajatiste valik on väga mitmekesine ja tagab võimaluse praegustele ja tulevastele tippsportlastele ning tervisespordisõpradest linlastele.

Samuti kandideerisid tiitlile Nõo vald, Põltsamaa vald, Rae vald, Rõuge vald. Kõigi viie kandidaadi sportlikkuse tutvustused ja videoülevaated leiab EOK kodulehelt https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/haaleta-vali-eesti-koige-sportlikum-kohalik-omavalitsusuksus

Uuendusena kuulutas EOK välja ka konkursi „Aasta spordiobjekt 2020“, millega soovib juhtida tähelepanu sportimispaikade kättesaadavusele ja olulisusele sporditegevuse edendamisel elanikkonna seas. Hinnati spordiobjekti terviklikkust, sealhulgas objekti kvaliteeti, innovaatilisust, erivajadustega inimeste ligipääsu, esteetilist sobivust ümbritsevasse keskkonda, ehitise funktsionaalsust, ökonoomsust ning paljusid teisi asjaolusid.

Laureaadid kuulutati välja kahes kategoorias:

·        Türi spordihoone – spordiobjekt, kus saab harrastada enam kui viit spordiala

·        Vastseliina hokiväljak – spordiobjekt, kus saab harrastada vähem kui viit spordiala

Eesti Olümpiakomitee tunnustas auhinnagalal ka parimaid spordiklubisid, kelle valisid välja maakondlikud spordiliidud.
Tunnustuse teeninud spordiklubid on:

·        Jõgeva Spordiklubi Tähe, Jõgevamaa

·        Hauka Veloklubi, Võrumaa

·        Hiiumaa Orienteerujate Klubi, Hiiumaa

·        Kunda spordiklubi ML Sport, Lääne-Virumaa

·        Laheda spordiklubi, Põlvamaa

·        Läänemaa Jalgpalliklubi, Läänemaa

·        Martin Reimi Jalgpallikool, Harjumaa

·        MTÜ Orissaare Sport, Saaremaa

·        MTÜ Raplamaa jalgpallikool, Raplamaa

·        MTÜ Spordiselts Kalev, Tartumaa

·        Orienteerumisklubi JOKA, Järvamaa

·        Orienteerumisklubi WEST, Pärnumaa

·        Spordiklubi Maret Sport, Valgamaa

·        Viljandi Lauatenniseklubi Sakala, Viljandimaa

·        Äkke suusaklubi, Ida-Virumaa

Aasta noorsportlane 2020 on Kelly Sildaru 

Viiendat aastat järjest Eesti aasta noorsportlaseks valitud Kelly Sildaru avaldas auhinna üle heameelt. „Ma kindlasti ei pea ennast täna enam nii noorsportlaseks kui võib-olla kaks aastat tagasi, aga mul on siiralt hea meel see auhind vastu võtta pärast sellist omapärast aastat!“ ütles Sildaru.

2020. aasta jaanuarikuus võitis tol hetkel 17-aastane Sildaru üheksa päeva jooksul kolm medalit: esmalt krooniti ta Lausanne'is pargisõidus noorte olümpiavõitjaks, seejärel võitis ta Colorados Aspenis toimunud X-mängudel rennisõidus ja pargisõidus kuldmedali.

Aasta noorsportlase valivad ajakirjanikud ja organisatsioonid. Hääletusel osales 63 spordiorganisatsiooni ning 45 spordiajakirjanikku, Kelly Sildaru valisid esimeseks nii spordiorganisatsioonid kui ka ajakirjanikud.

Eestimaa Spordihing 2020 on Sirje Argus

Argus on tegelenud ratsaspordi ja selle arendamisega pikki aastakümneid, omandades Eesti ratsaspordis legendi staatuse – ta on omal ajal paistnud silma hulljulge kolmevõistlejana, kapates „Viimses Reliikvias“ Agnese dublandina mööda välju, ning arendab nüüd entusiastlikult kohalikku ponisporti. Tondi Ratsaspordiklubi tegevjuhi ja treenerina ametis olevat Argust on tunnustatud korduvalt parimaks ratsatreeneriks Eestis, kes on juhendanud sadu õpilasi.

Sirje Argus oli „Spordiaasta Tähed 2020“ galal Eesti tippratsutajalt Rein Pillilt auhinda vastu võttes pisarateni liigutatud. „See on uskumatult tohutu tunnustus! Nii palju on tublisid sportlasi, treenereid, spordihingesid, kes elavad spordile kaasa. Nüüd äkki mina!? Aitäh kõigile selle toetuse eest!“

Argus ütles, et leiab praegusel keerulisel ajal tuge hobustelt. „Kui lähed talli ja silitad mõnd hobust või vaatad talle otsa – see on selline emotsioon, et kõik mured lähevad meelest ära ja unustadki ennast sinna talli. Nii on vist kõikide hobuseinimestega,“ rääkis Argus.

Eesti Olümpiakomitee eriauhinnaga "Eestimaa spordihing" pärjatakse inimest, kes oma eestvedamisvõime ja põhimõttekindlusega on eeskujuks ja inspiratsiooniks nii spordis kui kogu ühiskonnas.

Varasemalt on Spordihinge auhinna pälvinud maadlusaktivist Martin Plaser (2013), akrobaat Vello Vaher (2014), võimlemistreener Mall Kalve (2015), jäähokiaktivist Timo Tints (2016), mootorispordi muuseumi MOMU rajaja Arno Sillat (2017), Rapla korvpalli eestvedaja Jaak Karp (2018) ja poksitegelane Rein Pajur (2019).

Aasta veteransportlane 2020 on Merle Vantsi

Vantsi tuli taliujumise maailmameistrivõistlusel Bledis 55-59 vanuseklassis kuuekordseks maailmameistriks, lisaks võitis ta viis hõbemedalit. Vantsi nimel on viis maailmarekordit.

Merle Vantsi sõnul on tema meelishobist saanud hasarti tekitav võistlussport. „Ma arvan, et hobist ta kindlasti kohe algas, aga nüüd olen hakanud rohkem keskenduma saavutustele. Järjest tuleb alasid juurde, mida ujuda, järjest pikemaks lähevad distantsid. Need emotsioonid ju lausa panevad ujuma!“ ütles Vantsi.

Vantsi on hariduselt ja elukutselt spordipedagoog, andes igapäevaselt lastele kehalise kasvatuse tunde Türi põhikoolis. Lisaks koolitundidele on ta juhendanud õpilasi edukate tulemusteni laste teatevõistlussarjas “Tähelepanu, start!” ning annab nii Türil kui Paides vesiaeroobikatunde.

Aasta veteransportlase valib Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit.

Senine gala kulgeb vaikselt. Urmas Sõõrumaa pidas kõnet ja soovis meile kõigile head tervist. Seejärel luges EOK president ette iga maakonna parimad spordiklubid. Vahepeal laulis ansambel Terminaator.

Senised võitjad:

1955 Feliks Pirts

1956 Uno Palu

1957 Ulvi Voog-Indrikson

1958 Uno Palu

1959 Paul Keres

1960 Hanno Selg

1961 Toomas Leius

1962 Paul Keres

1963 Toomas Leius

1964 Ants Antson

1965 Toomas Leius

1966 Mart Vilt

* * *

1967 Jaan Talts, Laine Erik

1968 Jaan Talts, Laine Erik

1969 Jaan Talts, Svetlana Tširkova

1970 Jaan Talts, Tiiu Parmas

1971 Vambola Helm, Luule Tull

1972 Jaan Talts, Raissa Ruus

1973 Ain Vilde, Illa Raudik

1974 Aavo Pikkuus, Endla Vellend

1975 Aavo Pikkuus, Virve Holtsmeier

1976 Aavo Pikkuus, Liivi Erm

1977 Aavo Pikkuus, Kaire Indrikson

1978 Aavo Pikkuus, Reet Palm

1979 Jaak Uudmäe, Reet Palm

1980 Jaak Uudmäe, Marina Trofimova

1981 Jüri Poljans, Inna Rose

1982 Heino Puuste, Inna Rose

1983 Heino Puuste, Erika Salumäe

1984 Tiit Haagma, Erika Salumäe

1985 Riho Suun, Kaija Parve-Helinurm

1986 Heino Puuste Kaija Parve-Helinurm

1987 Jaan Ehlvest, Erika Salumäe

1988 Allar Levandi, Erika Salumäe

1989 Jaan Ehlvest, Erika Salumäe

1990 Jüri Jaanson, Erika Salumäe

1991 Tiit Sokk, Kristiina Nurk

1992 Kaido Kaaberma, Erika Salumäe

1993 Indrek Sei, Oksana Jermakova

1994 Ago Markvardt, Margrit Tooman

1995 Jüri Jaanson, Erika Salumäe

1996 Erki Nool, Erika Salumäe

1997 Erki Nool, Kristina Šmigun

1998 Erki Nool, Jane Salumäe

1999 Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun

2000 Erki Nool, Kristina Šmigun

2001 Andrus Veerpalu, Heidi Rohi

2002 Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun

2003 Andrus Värnik, Kristina Šmigun

2004 Jüri Jaanson, Kristina Šmigun

2005 Andrus Värnik, Maarika Võsu

2006 Andrus Veerpalu, Kristina Šmigun

2007 Gerd Kanter, Irina Embrich

2008 Gerd Kanter, Kaia Kanepi

2009 Andrus Veerpalu, Ksenija Balta

2010 Nikolai Novosjolov, Kristina Šmigun-Vähi

2011 Gerd Kanter, Triin Aljand

2012 Heiki Nabi, Triin Aljand

2013 Nikolai Novosjolov, Julia Beljajeva

2014 Rasmus Mägi, Erika Kirpu

2015 Mart Seim, Epp Mäe

2016 Rasmus Mägi, Ksenija Balta

2017 Ott Tänak, Julia Beljajeva

2018 Magnus Kirt, Saskia Alusalu

2019 Magnus Kirt, Kelly Sildaru