AMETLIK: jalgpallikoondis sai uue peatreeneri

Mängijapäevil oli Häberli ründaja, kelle parimad aastad möödusid Berni Young Boysis, kelle eest pidas aastatel 2000–09 217 mängu ja lõi 52 väravat. Korra esindas Häberli ka Šveitsi koondist.

Pärast karjääri lõppu alustas ta 2009. aastal tööd noortetreenerina. 2011. aastal sai ta Young Boysi esindusmeeskonna peatreeneri kohusetäitjaks, järgmisel kahel hooajal täitis samas abitreeneri rolli.

Järgnevatel aastatel oli ta Young Boysis ja Baselis U21 võistkonna peatreeneriks, 2018. aastal sai ta Baseli abitreeneriks, üle-eelmisel aastal juhendas peatreenerina aga Šveitsi kõrgliigas mängivat Luzerni. Paraku oli 2019/2020 hooaja algus kehv ning ta vabastati ametist 2019. aasta 16. detsembril.

Häberlil on olnud kokkupuuteid Eesti jalgpalliga ka varem. Nimelt ütles U17 koondise peatreener Norbert Hurt EJLi ajakirja Jalka mainumbris, et Häberliga tehti koostööd kodust EM-finaalturniiri silmas pidades, mis koroonaviiruse tõttu paraku ära jäi.

Häberlil on UEFA Pro treenerilitsents ning ta on muuhulgas lõpetanud Šveitsis rakenduskõrgkoolis treeneritöö eriala magistriõpingud.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak põhjendas valikut hommikusel pressikonverentsil sellega, et Eesti alaliit on juba mõnda aega soovinud siseneda Saksa jalgpallikultuuri ruumi ning Häberli palkamine on selles vallas esimene samm.

Ta lisas, et tehniline osakond esitas juhatusele ka alternatiivseid variante, kuid Häberli sisenes võistlusesse favoriidina. 

Värske peatreener väljendas pressikonverentsil mõistagi uue ameti üle rõõmu. Ta ütles, et Eesti koondise mängustiil sõltub meestest, kes on saadaval. "Vastavalt sellele tuleb ehitada süsteem. Selge, et kaitse ja rünnak peavad olema tasakaalus ning üleminekud head. Ka standardolukorrad on olulised. Kohandume vastasega, aga peame ka leidma oma stiili," kirjeldas Häberli, kes kolib juunikuus perega Tallinnasse, et olla Eesti jalgpallile lähemal.

Eesti koondis alustab šveitslase juhendamisel märtsikuus MM-valikturniiri. "Punktide arv pole minu jaoks hea eesmärk," sõnas ta. "Peame hästi mängima, keskenduma esitustele ja küll tulemused tulevad. Olen selles kindel. Minevikku vaadates ei saa ütelda, et tahame koguda väga palju punkte, aga minevik ei võrdu tulevikuga. Tahame seda muuta. 

Oleme väike riik ja peame iga päev kõvasti töötama, et meeskonna kvaliteet paraneks. Me ei saa loota imele, vaid peame töötama ja treenima. Olema platsil loovad ja jooksma, sest jalgpall pole ainult palliga mäng, vaid ka jooksmine. Siis tulevad tulemused. Teine eesmärk on Balti turniiri võit."

Abitreener Hurt, kes tutvus Häberliga juba viis aastat tagasi ja on temaga korduvalt tööalaselt kokku puutunud, iseloomustas šveitslast nii: "Thomas on kindlasti hea persoon ja läbi selle hea motiveerija. Ta suudab minna mängijateni ja läbi selle neist kätte saada maksmimi.

Teine asi, ta on töökas ja väga nõudlik. Ta on väga põhjalik nii mängus kui ka väljaspool: organiseerituse ja struktureerituse osas. Mulle meeldib väga see, et ta suudab mõõta ka neid asju, mis tunduvad esialgu mõõtmatutena. Näiteks pühendumust ja motiveeritust. 

Ta on ikkagi ise mänginud ja töötanud kõrgel tasemel ning mõistab hästi seda, et mäng peab olema terviklikult tasakaalus. Selle jaoks, et lüüa väravaid, peab kaitse olema tugev.”

38aastane Michael Mülleri erialaks on füüsiline ettevalmistus, vigastuste ennetamine ja taastumine. Müller oli aastatel 2019–20 FC Luzerni abitreener ja kuulus aastatel 2015–19 FC Baseli taustajõudude hulka. Aastatel 2010–15 töötas Müller teadlasena Baselis Šveitsi olümpiasportlaste ettevalmistusega tegelevas spordimeditsiini keskuses.

Müller oli aastatel 2011–2015 ametis professionaalsetes jalgrattameeskondades treenerina ning juhendas ligi kümme aastat Šveitsi 100 ja 200 meetri jooksu rekordiomanikku, 200 meetri jooksus Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali võitnud Alex Wilsonit. Müller lõpetas 2009. aastal Baseli ülikooli kehakultuuri magistriõpingud cum laude.

Abitreeneri kohale asunud 37aastane Norbert Hurt on juhendanud peatreenerina Tartu JK Tammekat ja Tallinna FC Florat, kelle tüüris 2015. aastal Eesti meistriks. Viimased aastad on Hurt olnud Flora spordidirektor ning Eesti U17 koondise peatreener. Tema käe all alistas U17 koondis 2019. aastal teiste seas Hispaania, Rootsi ja Prantsusmaa eakaaslased. Hurt lõpetas 2012. aastal Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna magistrikraadiga ja tal on UEFA Pro treenerilitsents.

43aastane Andres Oper pidas aastatel 1995–2014 koondises 134 mängu ja lõi rekordilised 38 väravat. Oper valiti kolmel korral Eesti parimaks jalgpalluriks, kahel korral on ta võitnud Hõbepalli. Endise ründaja auhinnakapis on kolm Eesti meistritiitlit ja üks karikavõit. 2000. aastal jõudis ta Taani ja 2008. aastal Hollandi karikafinaali. 2007. aastal teenis Operi jalgpalliliidu hõbemärgi. Treeneritööd on Oper teinud Inglismaal ja Eestis, sh meeste koondise ja EM-finaalturniiriks valmistunud U17 koondise juures, ning tal on UEFA A treenerilitsents.

48aastane Mart Poom esindas väravavahina koondist 120 mängus. Oma pika ja eduka karjääri jooksul mängis ta mitmetes Inglismaa klubides, neist Londoni Arsenali koosseisus teenis puurilukk 2006. aastal UEFA Meistrite liiga hõbemedali. Eesti parimaks jalgpalluriks valiti Poom kuuel korral. Aastal 2003 tunnistati ta viimase poolsajandi Eesti parimaks jalgpalluriks. Treeneritööd tegi Poom Londoni Arsenalis, Eesti koondise juures alustas ta aastal 2009. Poomile on omistatud Paul Kerese ausa mängu auhind Väike Mõõk (2002), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2009), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2010), EOK teenetemärk (2015) ja jalgpalliliidu hõbemärk (2004). Poomil on UEFA A treenerilitsents.

Lepingud uute treeneritega kestavad kuni 2022. aasta lõpuni.

Eelmised poolteist aastat juhendas Eesti meeste koondist Karel Voolaid, kelle saldoks jäi neli viiki ja kümme kaotust.